Muusikavormide loend
Siin on loetletud muusikavorme.
Muusikavormide alfabeetiline loend muuda
Muusikavormide süstemaatiline loend muuda
Üheosalised vormid muuda
Lihtvormid muuda
Lihtvormid on vormid, kus muusikateos pannakse kokku väikestest selgepiirilistest üksustest. Neid üksusi tähistatakse kas kirjatähtede või eriliste nimetustega (sissejuhatus, ekspositsioon, refrään, repriis, kooda jne)
- Stroofiline ehk värssvorm – kasutatakse tavaliselt lauludes, seisneb ühe meloodiakujundi või viisijupi kordamisel mitmeid kordi (AA...). Korduvaid meloodiakujundeid nimetatakse stroofideks või värssideks.
- AB-vorm – koosneb kahest perioodist, mis järgnevad üksteisele ja mida tavaliselt ka korratakse (AABB).
- Ahelvorm – AB-vormi edasiarendus, kus on lisatud veel perioode (ABCD). Ka neid tihti korratakse (AABBCCDD)
- ABA-vorm – koosneb kolmest perioodist, kusjuures kolmas sarnaneb täielikult esimesega.
- Rondovorm – koosneb nn refräänist, mis pidevalt kordub, ja üksteisest erinevatest osadest, mis on refräänide vahel (ABACADAEA).
- Lauluvorm – üks kõige tihedamini kasutatavatest vormidest levimuusikas (AA B AA B A...), kus viimast osa korratakse mitmeid kordi. Sellel vormil võivad olla teatud variatsioonid, nagu näiteks AA B AA B C A... või AA B AA B C D A... Seda vormi kasutatakse ka näiteks šansoonide, kantsoonide, ballaadide, hümnide, aariate jne komponeerimiseks.
Arenduslikud vormid muuda
Arenduslikes vormides on teos vormitud väikestest motiividest, mida on erinevatel viisidel kombineeritud ja töödeldud. Tavaliselt toetub kogu arendus sümmeetrilisele, kaaretaolisele struktuurile.
- Sonaadivorm e sonaat-allegro vorm – on rajatud ABA-vormi põhimõttel, kuid osi nimetatakse ekspositsioon, töötlus ja repriis.
Variatsioonilised vormid muuda
- Variatsioonivorm – aluseks on teema (mis ise võib olla mõnes lühivormis, nt AB-vormis), mida korratakse ja varieeritakse igal korral (AA1A2A3A4A5A6)