Museem
Museem (inglise keeles museme) on muusikasemiootikas väikseim muusikalist tähendust kandev üksus ("... museme is the smallest unit embodying meaning in music."[1]).
Tuginedes analoogiale morfeemiga keeles võttis museemi mõiste kasutusele Charles Seeger. Tuntuks sai museem Philip Taggi loodud museemilise analüüsi objektina.
Charles Seegeri definitsioon ja kriitika muuda
Muusikateadlane ja dirigent Charles Seeger lõi mõiste "museem" ning kirjeldas seda järgmiselt:
See on ühik, mis koosneb kolmest komponendist – kolmest tooniga löögist (three tone beats) –, mis võivad luua progressiooni ning vastata täielike ja iseseisvate muusikalis-loogiliste ühikute nõuetele.
Philip Tagg aga leidis, et selles on kaks suurt viga: [1] selle võrdlus keele morfeemiga pärineb oma aja lingvistilisest teooriast; [2] ning see on süntaktiliselt määratletud ilma semantikale või pragmaatikale viitamata. Kui morfeem on igas keelekontekstis minimaalne keeleühik, mis on regulaarne ja tähenduslik, siis peaks museem omama sarnaseid omadusi igas üksikus muusikakultuuri kontekstis. Need probleemid on omavahel seotud ning sellest lähtub ka Taggi lähenemine museemile. [2]
Museemi olemus muuda
Museemi saab siiski nimetada analoogseks lingvistikas kasutatava morfeemiga. See on muusikalise diskursuse struktuurielement, mis kuulub teatud muusikakultuuri muusikastiili ja mida saab tajuda selle raames tähendust kandvana. Museem on ümbritsevast helidekontiinumist kuuldeliselt eristatav, vähemalt ligikaudseltki korratav ning konstruktsiooni või retseptsiooni tingimustes identifitseeritav. Selleks, et mingi muusikaline struktuur saaks toimida museemina, peab sel ühe ja sama muusikutekogukonna liikmete jaoks olema ka äratuntavalt sama või sarnane otstarve. [3] Museeme võib jaotada komponentideks, mis ei ole ise muusikakeele raames tähenduslikud, kuid on sellegipoolest muusikalise väljenduse põhielemendid (mitte ühikud). Komponendid on võrreldavad loomuliku keele häälikutega, kuna sarnaselt morfeemiga muutub museemi osaks olevate komponentide muutumisel ka museemi enda tähendus. [4]
Museemiline analüüs muuda
Pikemalt artiklis Philip Tagg
Philip Taggi muusikaalastest töödest on ilmselt enim tuntud tema muusikaanalüüsid. Mõiste "museem" kohandas ta ümber just muusikaliste tähistajate ja tähistatavate tuvastamiseks ehk museemilise analüüsi loomiseks. Originaalne muusikaanalüüsi meetod ehk museemiline analüüs tugineb kahele alusele. Esiteks, analüüsiobjekti kohta käiva metamuusikalise informatsiooni kogumine, mis võimaldab teha esialgseid intersubjektiivsusel põhinevaid oletusi analüüsiobjekti paramuusikalise tähendusvälja kohta.[5] Teiseks aluseks on analüüsiobjekti mõtestamine struktuurilisele sarnasusele tugineva intertekstuaalse (interobjektiivse) võrdluse põhjal. Viimane tähendab, et analüüsiobjektiks olevale muusikale otsitakse kõrvale teisi muusikateoseid, mis: [1] kõlaks sarnaselt analüüsiobjektiga ja sisaldaks samu või väga sarnaseid muusikalisi karakteristikuid (museeme); ning [2] võimaldaks tuvastada analüüsiobjektiga samade või väga sarnaste paramuusikaliste tähenduste esilekerkimist. [6]
Viited muuda
- ↑ Tagg, Philip (2012). Music's Meanings: A Modern Musicology for Non-Musos. Mass Media's Scholar's Press: 232
- ↑ http://www.tagg.org/articles/musemeuse.html
- ↑ Tagg,Philip; Clarida, Bob (2003) Ten Little Title Tunes: Towards a musicology of the mass media. New York & Montréal:79
- ↑ Tagg, Philip (1979). Kojak--50 seconds of television music: toward the analysis of affect in popular music. Studies from the Department of Musicology
- ↑ Tagg, Philip (2012). Music's Meanings: A Modern Musicology for Non-Musos. Mass Media's Scholar's Press: 236-238
- ↑ Tagg, Philip; Clarida, Bob (2003) Ten Little Title Tunes: Towards a musicology of the mass media. New York & Montréal: 96