Munandimanus
Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel.[1]
Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.
Roomajatel muuda
Madudel muuda
Madudel paikneb munandi ja munandimanusepea vahel lisakanal. Munandimanuses toimub isassugurakkude küpsemine ja säilitamine. Munandimanuse piirkonnas paikneb keerdunult munandimanusejuha.
Imetajatel muuda
Paljudel imetajatel koosneb munandimanus munandimanuse peast, kehast ja sabast.[2]
Inimene muuda
A) munandimanusepea;
B) munandimanusekeha;
C) munandimanusesaba;
D) seemnejuha.
Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda[3]:
- munandimanusepea (caput epididymis)
- munandimanusekeha (corpus epididymis)
- munandimanusesaba (cauda epididymis).
Funktsioonid muuda
Seemnerakud, mis sisenevad munandimanusepea piirkonda, küpsevad (nad ei suuda veel ujuda). Neid toidetakse munandimanuses nõrega ja küpsemana liiguvad nad edasi.[4] Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud munandimanuse alumise osa piirkonnast, mis toimib seemnerakkude reservuaarina, seemnejuhadesse.
Munandimanuses talitlevad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.
Patoloogia muuda
Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk epididümiit. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid, nagu kaasasündinud von Hippeli – Lindau sündroomi (RHK-10 ja ICD-10 – Q85.8)[5], mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 232–233, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 138, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 138, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ ICD:10 versioon 2010, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Mital P, Hinton BT, Dufour JM., The blood-testis and blood-epididymis barriers are more than just their tight junctions. Lühikokkuvõte., Biol Reprod. 2011 May;84(5):851-8. doi:10.1095/biolreprod.110.087452. Epub 5. Jaanuar 2011, veebiversioon (vaadatud 06.05.2014) (inglise keeles)
- Schimming, B. C, Vicentini, C. A., Orsi, A. M., Franceschini-Vicentini, I. B., Abreu-Rays, M. A., REGIONAL HISTOLOGY OF THE DUCTUS EPIDIDYMIDIS IN THE DOG (Canis familiaris, L.), Rev. chil. anat. vol.15 n.1 Temuco 1997, http://dx.doi.org/10.4067/S0716-98681997000100001, veebiversioon (vaadatud 06.05.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A09.3.02.001: Epididymis. Munandimanus
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s-s Epididymis. Munandimanus, lk 59, 5. väljaanne, 2012