Mudaravi on iidne loodusravimeetod, millel on soojustoime, bioaktiivne ja mehaaniline toime.

Pärnu mudaravila

Mudaravi oli tuntud juba Vana-Egiptuses, samuti muistses Kreekas ja Roomas, ülejäänud Euroopasse jõudis keskajal ja hiljem. Muda kasutati kas üldvannidena või määriti kehale ja lasti päikese käes kuivada, mis soojendas organismi sügavuti väga efektiivselt. Mudaravi eesmärk ongi soojendada kudesid. Kudede temperatuuri tõustes intensiivistub naha vereringe ja sugeneb pulss (temperatuur kudedes võib tõusta 45–55 °C ja püsida pikka aega). Ravikuur leevendab valu, parandab ainevahetusprotsesse ja kudede troofikat, viib organismist välja liigset vedelikku ja jääkaineid.[1]

Mudaravi Eestis muuda

Eestis rajas esimese muda- ja kümblusasutuse Friedrich von Buxhoeveden 1824. aastal Saaremaale Kihelkonna lähedale Rootsikülla. Peagi kerkisid analoogilised ehitised ka Haapsallu, Kuressaarde, Pärnusse ja Narva-Jõesuusse.

Kuressaares rajati 1840. aastal Weise mudaraviasutus. Muda võeti samast lähedal olevast lahest, kus poisikesed supluse ajal alati ennast üleni mudaga sisse määrisid ja seisid nõnda meres vähemalt 15–20 minutit. 1856. aastal rajas puusepp Jakop Weise lesk pargi äärde mudaravila. Selle kuulsus ulatus ka Peterburi günekoloog-akušööri Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewskini, kes oli juba pikka aega põdenud reumaatilist liigeste põletikku. Pärast Weise ravilas saadud mudaravikuuri paranes ta seisund tunduvalt. Järgmisel aastal võttis ta Kuresaarde minnes Peterburist kaasa neli reumahaiget, ka nende tervis paranes.

Wladislaw Mierzejewski otsustas ehitada Kuressaarde teise mudaravila, mis valmis juba 1876. aastal Peterburi ja Itaalia arhitektide juhendamisel. Ühtlasi rajas ta raudteerööpad, et muda hobuvagonettidega Suurest lahest ravilasse transportida. 19. sajandi teisel poolel tegutses Kuressaares kokku kolm mudaraviasutust, nende patsientide arv kasvas pidevalt. 1889. aastaks ulatus see 715 inimeseni. Enamasti tuli ravi saama Peterburist, Moskvast ja mujalt Venemaalt. 1900. aastal oli supelvõõraid 592 perekonda. Bruno Pao andmetel käis 1900. aastal Kuressaare mudaravilas jalga ravimas Soome marssal Carl Mannerheim (1867–1951).[2] Kokku viibis ta Kuressaares ravil kuus nädalat. Arvatavasti oli ta Roomassaare mudaravilas dr med Wladislaw Mierzejewski juures.

Mudaravila hävines Teise maailmasõja ajal pommirünnakute tagajärjel.

Suviti toimub Kuressaares endise Mierzejewski mudaravila territooriumil loodusravi mess.

Viited muuda

  1. "Lokaalne mudaravi". www.itk.ee. Vaadatud 18. mail 2023.
  2. Meie Maa, 28.02.1998.