Morris Weitz

Ameerika Ühendriikide filosoof

Morris Weitz [m'orris u'iits] (24. juuli 19161. veebruar 1981 Boston) oli USA esteetik.

Ta sai doktorikraadi Michigani Ülikoolist ning õpetas 9 aastat Vassar College'is, aastatel 1954–1969 Ohio Osariigi Ülikoolis ja 1969. aastast Brandeisi Ülikoolis. Viimati oli ta Brandeisi Ülikooli Richard Koreti professor.

Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. Enamik esteetikuid püüdis tema väidet ümber lükata, kuid tulemusena hakkasid esteetikud taas huvi tundma analüütilise filosoofia vastu.

Weitz töötas välja kriitika filosoofia, mille järgi kriitik peab kunstiteost tõlgendama, hindama ja lõpuks teose üle teoretiseerima.

Tema tuntuim raamat on "Hamlet and the Philosophy of Literary Criticism".

"Teooria roll esteetikas" muuda

Weitz avaldas 1956 ajakirjas Journal of Aesthetics and Art Criticism artikli "The Role of Theory in Aesthetics", kus ta eitas kunsti defineerimise võimalikkust.

Kunstifilosoofias on "teooria" Weitzi sõnul otsinud kunsti olemust definitsiooni, nimelt tarvilike ja piisavate tingimuste kaudu. Formalism, voluntarism, emotivism, intellektualism, intuitivism ja organitsism esitavad igaüks oma definitsiooni, pidades seda ainuõigeks definitsiooniks, mis avab kunsti olemuse. Paljude teoreetikute väitel ei saa kunsti adekvaatselt tajuda ega põhjendada ühe kunstiteose paremust teise ees, teadmata kunsti loomust. Eri teooriate vastastikune välistavus ning üksmeele puudumine hoolimata pikaajalistest otsingutest paneb kahtlema definitsiooni leidmise võimalikkuses.

Weitz väidab, et kunsti definitsiooni ("teooriat") polegi võimalik leida ning tuleb loobuda küsimast kunsti loomuse järele; kunsti mõistmiseks piisab vastamisest teistele küsimustele. Õiget ("reaalset") definitsiooni ei saagi olemas olla. Ometi on püüdlustel seda leida suur tähtsus kunsti mõistmisel.

Clive Belli formalistlik teooria tegeleb peamiselt maalikunstiga, kuid pretendeerib üldistatavusele teistele kunstiliikidele. Maalikunsti olemus on plastilised elemendid omavahelises suhtes. Maalikunsti defineeriv omadus on tähenduslik vorm – mingid joonte, värvide, vormide ja mahtude kombinatsioonid, mis kutsuvad esile unikaalse vastukaja. Emotivist aga leiab, et kunsti defineeriv omadus on hoopis emotsiooni väljendamine tajutavas avalikus meediumis. Intuitivistidest leiab näiteks Benedetto Croce, et kunstile on iseloomulik eriline loov, tunnetuslik ja vaimne akt. Kunst on tunnetuse esimene aste, milles kunstnikud kujundid ja intuitsioonid lüüriliseks selgitamiseks või väljendamiseks. Kunst on mittemõisteline teadvus, asjade unikaalse individuaalsuse teadvus; olles väljaspool mõistelist mõtestamist ja väljaspool toimingut, on ta teadusliku ja moraalse sisuta.

Raamatud muuda

  • "Philosophy in literature" (1963)
  • "Philosophy of the arts" (1964)
  • "Hamlet and the philosophy of literary criticism" (1964)
  • toimetaja, "Problems in aesthetics" (1959, 2. trükk 1970)

Isiklikku muuda

Weitzi abikaasa oli Margaret. Neil sündisid pojad Richard ja David ning tütar Catherine.

Viimati elas ta Newtonis Massachusettsi osariigis.