Miri loss
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Miri loss (valgevene keeles Мірскі замак) on endine Iliniczite ja Radziwillide loss Valgevenes Hrodna oblasti Kareličy rajoonis Miri alevis. Loss kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse, ühtlasi on see üks seitsmest "Valgevene imest".[viide?]
| Miri kindlusekompleks | |
|---|---|
 UNESCO maailmapärand | |
 Miri loss | |
| Asukoht |
 Valgevene |
| Tüüp | Kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | II, IV |
| Viited | 625 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Koordinaadid | 53° 27′ 4″ N, 26° 28′ 23″ E |
| Nimekirja arvatud | 2000 (24 istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Ajalugu muuda
Linnuse ehitamist alustati arvatavasti 1506. aasta paiku, mil Mir kuulus Iliniczitele. Algne ehitis oli puidust. Aastast 1568 läks loss üle Radziwillide suguvõsale, kes rajasid kivilinnuse Valgevene gooti arhitektuuri stiilis. Linnuse juurde ehitasid Radziwillid renessansspalee, lossimüüride taha rajati aga bastionid.[viide?]
Aastal 1655 rüüstasid lossi kasakad, aastal 1705 rootslased, aastal 1785 venelased.[viide?]
Aastal 1812 pidasid Miri all lahingu vene väed ja prantslased. Kuigi venelased võitsid, taganesid nad Miri alt ja lasid lossi lahkudes õhku. Uued omanikud, Wittgensteinid, rajasid lossist eemale uue mõisakompleksi. Aastast 1891 kuulus Miri loss aga Światopełk-Mirscytele. Nemad hakkasid vana lossi rekonstrueerima, kuigi ei jõudnud sellega kuigi kaugele.[viide?]
Aastal 1941 võeti Miri loss kasutusele juudi getona. Aastail 1944–1956 oli loss kasutusel majutusasutusena, mis tõi lossi interjöörile veel enam kahju.[viide?]
Uued rekonstrueerimistööd algasid 20. sajandi kaheksakümnendatel aastatel ja jõudsid lõpule aastaks 2010. Aastal 2000 arvati Miri loss UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kaitsealuse ala pindala on 27 ha.[viide?]
Praegu asub Miri lossis muuseum.[viide?]
Arhitektuur muuda
Miri loss on ebakorrapärase nelinurkse põhiplaaniga. Gooti stiilis kindluse neljas nurgas on tornid, lisaks sellele on linnuse juures veel viies torn, mis on teistest kõrgem. See torn oli kasutusel väravatornina. Kindluse müüride vahel asus Radziwillide renessansspalee.[viide?]
XVII sajandil rajati lossi juurde itaalia aed, kus lisaks kohalikele puudele ja põõsastele kasvasid ka sellised eksootilised puud nagu apelsini- ja sidrunipuud. Ka lisandus Miri lossile barokseid vorme, kui lossi pärast rüüsteretki taastati.[viide?]
Lossi ümber asuvad muldvallid. Lisaks keskaegsele lossile on kaitse all veel XIX sajandil lisandunud osa - tiik, park, kabel, Światopełk-Mirscytele kuulunud mausoleum, väravavahi maja koos väravatega, mõisavalitseja maja. XIX sajandil ehitatud häärber on hävinud.[viide?]
Pilte muuda
-
Miri lossi hoov -
Miri lossi interjöör -
Ballisaal Miri lossis -
Lossi väravatorn -
XIX sajandi mõisakompleksi värav -
Światopełk-Mirscyte mausoleum
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Miri loss |