Minotauros

Minotauros (vanakreeka keeles Μινώταυρος 'Minose härg') oli vanakreeka mütoloogias inimese keha ja pulli peaga koletis. Ta oli Kreeta kuninga Minose naise Pasiphae ja sõnni poeg.

Müüdi järgi võistles Kreeta kuningas Minos pärast troonile saamist oma vendadega võimu pärast. Minos palus Poseidonil saata toetuse märgiks lumivalge sõnni, mille ta lubas jumalale ohverdada. Kui ta sõnni sai, oli ta selle ilust aga niivõrd lummatud, et otsustas ta ellu jätta ning ohverdas looma omaenda karjast. Karistuseks pani Aphrodite Minose naise Pasiphae sõnnisse armuma. Pasiphae laskis Daidalosel valmistada puidust härja, ronis sinna sisse ja ühtis niiviisi sõnniga. Sellest vahekorrast sündiski Minotauros.

Koletis hakkas varsti toiduks tarvitama inimliha ning Minos lasi ta sulgeda labürinti, mille oli käskinud Daidalosel ehitada.

Pärast seda kui Minose poeg Androgeos oli Kreekas õnnetult surma saanud, sundis Minos ateenlasi kättemaksuks saatma igal üheksandal aastal (mõnes versioonis igal aastal) Minotaurosele söögiks seitse noormeest ja seitse neidu.

Kui lähenes kolmas ohverduskord, pakkus Theseus end vabatahtlikuna kaasa, et Minotaurost tappa. Ta lubas oma isale Aigeusele, et õnnestunud reisi puhul naaseb ta valgete purjedega laeval, kui ta aga tapetakse, on laeval mustad purjed.

Kreetal armusid Theseusesse Minose tütred Ariadne ja Phaidra. Vanem tütar Ariadne andis Theseusele labürinti kaasa lõngakera, mille abil ta leidis uuesti väljapääsu. Theseus tappis Minotaurose Aigeuse mõõgaga. Ta suundus tagasi Ateenasse, võttes kaasa ka Ariadne ja Phaidra. Ariadne jättis ta aga maha Naxose saarele ja jätkas teed koos Phaidraga, kellest sai tema abikaasa. Tagasiteel unustas Theseus heisata laevale valged purjed. Tema isa nägi silmapiiril musti purjesid ning kukutas end merre. Meri sai tema järgi nimeks Aigeuse (Egeuse) meri.