Minarett on mošee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele.

Mošee kahe minaretiga Aswānis Egiptuses
Vanim säilinud minarett Kairouanis Tuneesias (valmis 836. aastal)

Minaretid on enamasti kõrged ja peened ning koonuse- või sibulakujulise tipuga. Minarett võib olla eraldiseisev ehitis või ehitatud põhiehitise (mošee) külge. Ehitusstiilid on piirkonniti ja ajastuti erinevad. Minarett võib olla koonusekujuline, silindriline, neli- või hulknurkse põhiplaaniga. Lisaks palvusele kutsumise funktsioonile on minaretid oluliseks visuaalseks maamärgiks.

Tänapäeval on paljudes mošeedes sisse seatud nüüdisaegne süsteem, kus palvusele kutsuja hääl võimendatakse ja edastatakse minaretti mikrofoni ja kõlarite kaudu.

Algselt ei olnud mošeedel minarette. Esimesed minaretid ilmusid umbes 80 aastat pärast Muḩammadi surma.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Paul Johnson, Civilizations of the Holy Land. Weidenfeld and Nicolson, 1979, p. 173