Mihai I

Mihai I (26. oktoober 1921 – 5. detsember 2017) oli Rumeenia kuningas, kes valitses aastatel 1927–1930 ja 1940–1947.

Mihai I 2007. aastal

Mihai I

Mihai I monogramm

Mihai oli kuningas Carol II poeg. Ta sai kuningaks pärast oma vanaisa Ferdinandi surma, sest Ferdinand keeldus oma priiskavalt ja lodevalt elavat poega Carolit troonile lubamast. Ent 1930. aastal pani Carol toime riigipöörde, kukutas oma poja ning haaras võimu enda kätte. 1940. aastal kaotas Rumeenia Ungarile Transilvaania ja Bulgaariale lõunapoolseid alasid ning Nõukogude Liidule Moldova ja Põhja-Bukoviina. Seetõttu muutus Caroli valitsus väga ebapopulaarseks ning too pidi trooni taas pojale loovutama. Nüüd asus Mihai ametlikult juba iseseisvalt valitsema, kuid tegeliku võimu sai endale saksameelne diktaator Ion Antonescu.

1944. aastal otsustas Mihai Rumeenia Saksa-meelse režiimi kukutada, sest oli selge, et sõda kaotatakse. Ta vangistas Antonescu ning kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaal moodustatud Horia Sima rahvuslik eksiilvalitsus ütles oma üleskutses sel puhul: Kuningas Michael tõotab rahu. Tõeliselt ei tähenda see rahu muud kui Rumeenia okupeerimist Nõukogude armee poolt ja seega Rumeenia bolševiseerimist ning rumeenia rahva orjastamist ja hävitamist. See on alatu vale, et inglased ja ameeriklased olevat taganud Rumeenia iseseisvuse, sest tegelikult on nad meie maa ammugi Stalinile lubanud. ... Juba praegu seisab kuninga Michaeli jaoks lennuk valmis, et teda õigel ajal välismaale viia.

Novembris 1947 külastas Mihai Londonit, kus ta käis printsess Elizabethi (tulevase Inglismaa kuninganna Elizabeth II) ning Kreeka ja Taani printsi Philipi abielu sõlmimisel. Seal tutvus ta Bourbon-Parma printsessi Anne'iga, kellest sai hiljem tema abikaasa. Kuningas lükkas tagasi kõik varjupaigapakkumised ning tuli Rumeeniasse tagasi.

Kommunistlikus riigis polnud kuningale mõistagi kohta. 30. detsembril 1947, valmistudes uusaastapidustusteks Sinaias Peleși lossis, kutsusid Rumeenia kommunistide juhid Petru Groza ja Gheorghe Gheorghiu-Dej ta Bukaresti tagasi. Pealinnas Elisabeta lossi jõudes märkas ta, et seda ümbritsesid Punaarmee rumeenlastest koosneva Tudor Vladimirescu diviisi sõdurid. Lossis sundisid Groza ja Gheorghiu-Dej teda alla kirjutama eelnevalt valmis trükitud troonist loobumise aktile. Mihai ei saanud ka endale lojaalseid vägesid appi kutsuda, kuna telefoniliinid olid läbi lõigatud.

Mihai meenutas hiljem, et kui ta keeldus aktile alla kirjutamast, ähvardas Groza teda relvaga, ning ähvardas, et kui ta ei kuuletu, tapetakse valitsuse käsul ligi tuhat vangistatud õpilast.

NKVD endine juht, kindralmajor Pavel Sudoplatov meenutas aga hiljem, et NSV Liidu asevälisminister Andrei Võšinski pidas ise läbirääkimisi Mihaiga troonist loobumise osas, lubades talle ka maksta Mehhikos pensioni.

Albaania liider Enver Hoxha aga meenutas hiljem, vestlustest Rumeenia kommunistide juhtidega, et Mihaid ei ähvardanud relvaga mitte Groza, vaid Gheorghiu-Dej ning nagu Nikita Hruštšov väitis, lubati Mihail riigist lahkuda väikese kaaskonnaga ja kogu soovitud varaga ning et Punaarmee ümbritses lossi, et kaitsta seda kuningale lojaalsete väeüksuste eest.

3. jaanuaril 1948 sunniti ta riigist lahkuma. Sama aasta märtsis teatas ta, et tema toonist loobumise avaldus oli tehtud vägivalla ähvardusel, ning kasutas kuninga tiitlit eksiilis edasi.

Pärast Caroli tagasiastumist 1940. aastal ei kohtunud Mihai temaga enam kunagi ning ka ta ise ei tahtnud oma isa näha, kuna too oli tema ema oma avalike armuafääridega mitu korda häbistanud. Mihai ei käinud 1953. aastal ka isa matustel.

10. juunil 1948 abiellus ta Ateenas Bourbon-Parma printsessi Annaga, kellest sai Rumeenia kuninganna Anne. Kuna Anna oli katoliiklane, palusid nad abiellumiseks õnnistust paavst Pius XII-lt. Kui aga Mihai keeldus lubamast, et ta kasvatab lapsi katoliiklastena, sest see oli vastuolus 1923. aasta Rumeenia põhiseadusega, ei andnud paavst nõusolekut ning katoliku kirik kuulutas nende abielu legaalseks alles 1966. aastal. Paaril sündis 5 tütart:

• Margarita (sündinud 1949)
• Elena (sündinud 1950)
• Irina (sündinud 1953)
• Sophie (sündinud 1957)
• Marina (sündinud 1964)

Algul elasid Mihai ja Anne Firenzes, hiljem kolisid nad Lausanne'i, 1950. aastal Hampshire'i krahvkonda Inglismaal ja 1956. aastal tagasi Šveitsi Versoix'sse, kus nad elasid 45 aastat. Anne suri 1. augustil 2016.

1992. aastal külastas ta 44 aasta järel taas oma kodumaad, kuid sai juba samal aastal taas sissesõidukeelu, sest toonast valitsust hirmutas kuninga suur populaarsus ning kardeti monarhia taastamist. 1997. aastal Mihai kodakondsus taastati ning sellest ajast alates elas ta vaheldumisi Šveitsis ja Rumeenias.

Monarhia taastamist Mihai ei taotlenud, seda enam, et tal polnud ühtegi poega. 30. detsembril 2007, troonist loobumise 60. aastapäeval, kirjutas Mihai alla Rumeenia kuningliku perekonna alusreeglitele, millega ta määras troonipärijaks printsess Margareta ning andis talle Rumeenia kroonprintsessi ning Rumeenia krooni hooldaja tiitli. Ühtlasi palus ta Rumeenia parlamenti monarhia võimaliku taastamise korral loobuda Saali õigust järgivast troonijärglusest. Uued alusreeglid ei ole Rumeenia kuningriigi põhiseaduse alusel siduvad, kuni puudub Rumeenia kuningliku parlamendi heakskiit. Samuti sõltub Rumeenia kuningliku parlamendi valikust Hohenzollern-Sigmaringenite troonijärglus.

2. märtsil 2016 tõmbus Mihai avalikust elust tagasi. Varem sel aastal oli tal diagnoositud krooniline leukeemia ja kartsinoom.

Mihai suri 5. detsembril 2017 oma kodus Šveitsis Aubonne'is. Ta oli viimane enne Teist maailmasõda valitsenud riigipea.

Tunnustus

• 1945 – Võidu orden

Viited

Eelnev Ferdinand	Rumeenia kuningas 1927–1930	Järgnev Carol II
Eelnev Carol II	Rumeenia kuningas 1940–1947	Järgnev Monarhia kaotati