Michael Somare

Sir Michael Somare (9. aprill 1936 Rabaul – 26. veebruar 2021) oli Paapua Uus-Guinea poliitik.

Michael Somare

Ta oli riigi esimene peaminister pärast iseseisvumist (1975–1980) ja uuesti 1982–1985 ning 2002–2010. 13. augustil 2007 valis Paapua Uus-Guinea parlament ta 86 poolthäälega neljandaks ametiajaks riigi peaministriks.

Ta sündis Ludwig Somare Sana ja Kambe Somare pojana. Ludwig töötas 1922–1947 politseinikuna ja tõusis seersandi aukraadini. Ta julgustas inimesi asutama väikeettevõtteid ja kooperatiive, asutas Angorami kooperatiivide ühingu ja juhatas seda 1961–1967. Seejärel tegeles ta kauplemisega kuni surmani 1972. aastal. Tal oli 4 naist ja 6 last, kellest Michael oli vanim.

Michael kasvas üles Ida-Sepiku provintsis. Teise maailmasõja ajal käis ta jaapanlaste juhatatud algkoolis, kus ta õppis jaapani keeles lugema, kirjutama ja arvutama. Tema isa oli sõja ajal metsas peidus, sest kartis oma elu pärast, aga Michaelile jäid jaapanlastest head mälestused ja kaks olulist välisreisi, esimese välisreisi parlamendiliikmena ja esimese välisreisi peaministrina, tegi ta Jaapanisse.

Algul kuulus ta Pangu Parteisse, mille ta 1967. aastal koos mõttekaaslastega asutas. 1968. aastal valiti ta Uus-Guinea teistel parlamendivalimistel parlamenti. Pangu Partei sai parlamenti 9 liiget, lükkas tagasi kutse koalitsiooniläbirääkimistele ja Somarest sai Uus-Guinea esimene ametlik opositsioonijuht. Parlamendi III koosseisus, mis valiti 1972, moodustas Pangu Partei koalitsioonivalitsuse ning sai algul rahandus- ja hiljem peaministriks. Somare mängis võtmerolli Paapua Uus-Guinea omavalitsuse saamisel 1973. aastal ning iseseisvumisel 1975. aastal, samuti põhiseaduse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel.

Ta oli Rahvusliku Liidupartei (National Alliance Party) esimees.

2005. aasta märtsis, kui ta hakkas Austraaliast Brisbane'ist koju lendama, käskis turvatöötaja Somarel rutiinse kontrolli käigus kingad jalast ära võtta. Somare pidas seda solvamiseks ning see põhjustas diplomaatilise protesti ja kahe riigi suhete jahenemise. Port Moresbys marssisid sajad inimesed Austraalia konsulaadi eest läbi, nõudes vabandust ja kompensatsiooni.

13. detsembril 2010 astus ta ametist tagasi, et vastata talle esitatud süüdistustele ametiseisundi kuritarvitamises.

Ta oli uuesti peaminister 17. jaanuarist 2011 kuni 4. aprillini 2011.