Meteoorivool on mingi taevakehaga (näiteks komeedi või asteroidiga) seotud meteooride nähtavale ilmumine. Suurem osa nähtavatest meteooridest kuulub mõnda meteoorivoolu, enamik vooludest on väga nõrgad – tunni jooksul on neisse kuuluvatest meteooridest ideaaltingimustel näha vaid mõni üksik.

Leoniidide meteoorivool Modra observatooriumis 1998. aastal. Foto säriaeg oli 4 tundi.
1997. aasta leoniidide meteoorivool nähtuna kosmosest

Leidub ka väike arv meteoorivoolusid, mida teatakse juba ammu ning mis paistavad silma suhteliselt suure tunniarvu poolest. Tuntuimad neist on perseiidid, drakoniidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid, lüriidid ja kvadrantiidid. Tunniarv on neil vooludel tavaliselt vahemikus 10–120. Nimetuse saavad meteoorivoolud tähtkuju järgi, milles asub nende radiant ehk koht taevas, kus lõikuvad meteoorijälgede pikendused.

Tähesadu on sellise eriti tugeva meteoorivoolu rahvakeelne nimetus, kui taevas on igal hetkel näha vähemalt kaht meteoorijälge. Sel juhul on meteoorivoolu tunniarv seniidis umbes 1000.

Tähesadusid tekitavaid meteoorivoole on vähe, leoniidide ja jakobiniidide ehk drakoniidide meteoorivoolud on põhjustanud korduvaid tähesadusid. Mõned ajaloolised tähesajud on tekkinud ka seni tundmatute meteoorkehade pilvede pool.