Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras. Metallide elektroodipotentsiaalide rea nullpunktis on vesinik Sellest vasakul (tabelis eespool) olevate metallide elektrokeemiline potentsiaal on nullist väiksem (miinusmärgiga) ja paremal (tagapool) olevate metallide potentsiaal nullist suurem.
|
Li→Rb→K→Ba→Sr→Ca→Na→Mg→Al→Mn→Cr→Zn→Fe→Cd→Co→Ni→Sn→Pb→H→Sb→Bi→Cu→Hg→Ag→Pd→Pt→Au |
Pingereas on metallid oksüdatsioonivõime kahanevas järjestuses, seega kõige kergemini oksüdeerub (loovutab elektrone) liitium. Pingerea lõpus asuvad metallid on väärismetallid. Nende on keemiline aktiivsus on madal, nad on küllaltki inertsed elemendid.
Pingerida iseloomustab metallide redoksomadusi vesilahustes.[1]
- Pingereas vasakul (tabelis ülalpool) asetsev (negatiivsema elektroodipotentsiaaliga) metall on võimeline soolade vesilahustest välja tõrjuma kõiki temast paremal (tabelis allpool) olevaid (positiivsema elektroodipotentsiaaliga) metalle. Näiteks Zn + Cu2+ → Zn2+ + Cu.
- Pingereas vesinikust eespool asetsevad metallid on võimelised mitteoksideerivate hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma.
- Kui kaks metalli elektrolüüdilahuses (ka vees või niiskes õhus) kokku puutuvad, korrodeerub kõigepealt pingereas eespool olev metall.
Metallide standardpotentsiaalid E0 ning üldised reaktsiooni- ja elektrolüüsiomadused muuda
| Metall | Katioon | E0V | Reaktsioonivõime | Elektrolüüs (katoodil) |
|---|---|---|---|---|
| liitium | Li+ | –3,0401 | reageerib veega | eraldub vesinik |
| tseesium | Cs+ | –3,026 | ||
| rubiidium | Rb+ | –2,98 | ||
| kaalium | K+ | –2,931 | ||
| frantsium | Fr+ | –2,92 | ||
| raadium | Ra2+ | –2,912 | ||
| baarium | Ba2+ | –2,905 | ||
| strontsium | Sr2+ | –2,899 | ||
| kaltsium | Ca2+ | –2,868 | ||
| euroopium | Eu2+ | –2,812 | ||
| naatrium | Na+ | –2,71 | ||
| samaarium | Sm2+ | –2,68 | ||
| mendeleevium | Md2+ | –2,40 | reageerib hapete vesilahustega | |
| lantaan | La3+ | –2,379 | ||
| ütrium | Y3+ | –2,372 | ||
| magneesium | Mg2+ | –2,372 | ||
| tseerium | Ce3+ | –2,336 | ||
| praseodüüm | Pr3+ | –2,353 | ||
| neodüüm | Nd3+ | –2,323 | ||
| erbium | Er3+ | –2,331 | ||
| holmium | Ho3+ | –2,33 | ||
| tuulium | Tm3+ | –2,319 | ||
| samaarium | Sm3+ | –2,304 | ||
| promeetium | Pm3+ | –2,30 | ||
| fermium | Fm2+ | –2,30 | ||
| düsproosium | Dy3+ | –2,295 | ||
| luteetsium | Lu3+ | –2,28 | ||
| terbium | Tb3+ | –2,28 | ||
| gadoliinium | Gd3+ | –2,279 | ||
| einsteinium | Es2+ | –2,23 | ||
| aktiinium | Ac3+ | –2,20 | ||
| düsproosium | Dy2+ | –2,2 | ||
| promeetium | Pm2+ | –2,2 | ||
| kalifornium | Cf2+ | –2,12 | ||
| skandium | Sc3+ | –2,077 | ||
| ameriitsium | Am3+ | –2,048 | ||
| kuurium | Cm3+ | –2,04 | ||
| plutoonium | Pu3+ | –2,031 | ||
| erbium | Er2+ | –2,0 | ||
| praseodüüm | Pr2+ | –2,0 | ||
| euroopium | Eu3+ | –1,991 | ||
| laurentsium | Lr3+ | –1,96 | ||
| kalifornium | Cf3+ | –1,94 | ||
| einsteinium | Es3+ | –1,91 | ||
| toorium | Th4+ | –1,899 | ||
| fermium | Fm3+ | –1,89 | ||
| neptuunium | Np3+ | –1,856 | ||
| berüllium | Be2+ | –1,847 | ||
| uraan | U3+ | –1,798 | ||
| alumiinium | Al3+ | –1,700 | ||
| mendeleevium | Md3+ | –1,65 | ||
| titaan | Ti2+ | –1,63 | eraldub vesinik ja puhas metall | |
| hafnium | Hf4+ | –1,55 | ||
| tsirkoonium | Zr4+ | –1,53 | ||
| protaktiinium | Pa3+ | –1,34 | ||
| titaan | Ti3+ | –1,208 | ||
| üterbium | Yb3+ | –1,205 | ||
| nobeelium | No3+ | –1,20 | ||
| titaan | Ti4+ | –1,19 | ||
| mangaan | Mn2+ | –1,185 | ||
| vanaadium | V2+ | –1,175 | ||
| nioobium | Nb3+ | –1,1 | ||
| nioobium | Nb5+ | –0,96 | ||
| vanaadium | V3+ | –0,87 | ||
| kroom | Cr2+ | –0,852 | ||
| tsink | Zn2+ | –0,763 | ||
| kroom | Cr3+ | –0,74 | ||
| gallium | Ga3+ | –0,560 | ||
| gallium | Ga2+ | –0,45 | ||
| raud | Fe2+ | –0,441 | ||
| raud | Fe3+ | –0,425 | ||
| kaadmium | Cd2+ | –0,404 | ||
| indium | In3+ | –0,3382 | ||
| tallium | Tl+ | –0,338 | ||
| koobalt | Co2+ | –0,28 | ||
| indium | In+ | –0,25 | ||
| nikkel | Ni2+ | –0,234 | ||
| molübdeen | Mo3+ | –0,2 | ||
| tina | Sn2+ | –0,141 | ||
| plii | Pb2+ | –0,126 | ||
| vesinik | H+ | 0 | ||
| volfram | W3+(?) |
+0,11 (?) | nõrk reaktsioonivõime | eraldub puhas metall |
| germaanium | Ge4+ | +0,124 | ||
| antimon | Sb3+ | +0,240 | ||
| germaanium | Ge2+ | +0,24 | ||
| reenium | Re3+ | +0,300 | ||
| vismut | Bi3+ | +0,317 | ||
| vask | Cu2+ | +0,338 | ||
| poloonium | Po2+ | +0,37 | ||
| tehneetsium | Тс2+ | +0,400 | ||
| ruteenium | Ru2+ | +0,455 | ||
| vask | Cu+ | +0,522 | ||
| telluur | Te4+ | +0,568 | ||
| roodium | Rh+ | +0,600 | ||
| volfram | W6+ | +0,68 | ||
| tallium | Tl3+ | +0,718 | ||
| roodium | Rh3+ | +0,758 | ||
| poloonium | Po4+ | +0,76 | ||
| elavhõbe | Hg2+ | +0,7973 | ||
| hõbe | Ag+ | +0,799 | ||
| plii | Pb4+ | +0,80 | ||
| osmium | Os2+ | +0,850 | ||
| elavhõbe | Hg2+ | +0,851 | ||
| plaatina | Pt2+ | +0,963 | ||
| pallaadium | Pd2+ | +0,98 | ||
| iriidium | Ir3+ | +1,156 | ||
| kuld | Au3+ | +1,498 | ||
| kuld | Au+ | +1,691 |