Mesolóngi teine piiramine

Mesolóngi teine piiramine oli Otomani impeeriumi vägede teine katse vallutada strateegiliselt tähtsa asukohaga Mesolóngi sadamalinn. Piiramine leidis aset Kreeka iseseisvussõja kolmandal aastal.

Mesolóngi teine piiramine
Osa Kreeka iseseisvussõjast
Toimumisaeg 20. september – 30. november 1823
Toimumiskoht Mesolóngi, Aitoolia-Akarnaania
Tulemus kreeklaste võit
Osalised
Kreeka revolutsionäärid Otomani impeerium
Väejuhid või liidrid
Konstantinos Metaxas Mustafa Reshit Pasha
Jõudude suurus
3500 13000
Kaotused
3000
Konstantinos Metaxas
Kitsos Tzavelas

Sageli jäetakse teine piiramine tähelepanuta ning selle nimega tähistatakse aastatel 18251826 aset leidnud olulisemat kolmandat piiramist.

Taust muuda

Pärast seda, kui Otomanide esimene üritus linna 1822. aastal vallutada ebaõnnestus, võttis Shkodërist pärit paša Mustafa Reshiti ette järjekordse retke Kesk-Kreeka lääneossa. Ta liikus läbi Trikala linna kuni Karpenisi linnani, kus kreeklased tegid esimese katse tema edasitung peatada. Toimunud Karpenisi lahingus kaotasid paša väed küll 1200 sõdurit, kuid kreeklased kaotasid seal oma väejuhi Markos Botsarise. Kreeklaste teine ebaõnnestunud katse paša peatada leidis aset 1823. aasta 29. augustil Kaliakouda mäel, kus kreeklaste poolel hukkus 200 võitlejat.[1]

Piiramine muuda

Otomanide armee jõudis Mesolóngi ette ja alustas 20. septembril piiramist Mesolóngi laguuni mereteid kontrolliva Etolikó saare pommitamisega. Sellele järgnenud rünnak Etolikóle siiski ebaõnnestus.[2] 17. novembril õnnestus 250 kreeklasel Kitsos Tzavelase juhtimise all oma valdusse saada Otomanide toiduvaru.[3] Toidunappuse ja haiguse tõttu lõpetas paša 20. novembril piiramise ja taandus.[4][5][6]

Tagajärjed muuda

Mesolóngi jäi pärast piiramist Kreeka kontrolli alla. Mesolóngi vastupanu sai laiema tähelepanu osaliseks kui sinna saabus luuletaja lord Byron, kes aga 1824. aasta aprillis seal malaariasse suri. Linna piirati ka kolmandat ja viimast korda: linn pidas Otomanide ja Egiptuse armee piiramisele vastu peaaegu aasta kuni alistumiseni 1826. aasta 10. aprillil.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Μεταξά Κώστα,Ιστορικά Απομνημονέυματα εκ τής Ελληνικής Επανασταστάσεως ,Αθήνα 1878 (εκδ.Β, Τσουκαλά 1956),σελ.96,97.
  2. Δημήτρη Φωτιάδη,Ιστορία του 21,ΜΕΛΙΣΣΑ,1971,τομ.Β,σελ.352.
  3. Μεταξά Κώστα,Ιστορικά Απομνημονέυματα εκ τής Ελληνικής Επανασταστάσεως ,Αθήνα 1878 (εκδ.Β, Τσουκαλά 1956),σελ.107.
  4. Δημήτρη Φωτιάδη,Ιστορία του 21,ΜΕΛΙΣΣΑ,1971,τομ.Β,σελ.353.
  5. Κουτσονίκα Λ.,Γενική Ιστορία της Ελληνικής Επαναστάσεως ,Αθήνα 1863-1864 (εκδ.Β, Τσουκαλά 1956) σελ.186.
  6. Douglas Dakin. The Unification of Greece 1770-1923, p.83, ISBN 960-250-150-2.

Allikad muuda

  • Δημήτρη Φωτιάδη,Ιστορία του 21,ΜΕΛΙΣΣΑ,1971,σελ.350-353.
  • Μεταξά Κώστα,Ιστορικά Απομνημονέυματα εκ τής Ελληνικής Επανασταστάσεως, Αθήνα 1878 (εκδ.Β, Τσουκαλά 1956),σελ.96,97,107,111.
  • Κουτσονίκα Λ.,Γενική Ιστορία της Ελληνικής Επαναστάσεως, Αθήνα 1863-1864 (εκδ.Β, Τσουκαλά 1956) σελ.186.