Vikipeedia

Meelis Kiili

Meelis Kiili (sündinud 20. märtsil 1965 Kiviõlis) on Eesti erusõjaväelane ja poliitik, auastmelt kindralmajor, aastast 2023 Riigikogu liige.

Meelis Kiili
Meelis Kiili (2022)
Sünniaeg 20. märts 1965 (59-aastane)
Teenistus Eesti kaitsevägi
Kaitseliit
Teenistusaeg 1991–2022
Auaste kindralmajor
Juhtinud Balti Kaitsekolledž
Kaitseliit

Aastatel 2008–2010 oli ta Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.[1]

Ta oli Balti Kaitsekolledži ülem aastatel 2010–2012.

16. detsembrist 2012 kuni 19. juulini 2019 oli ta Kaitseliidu ülem.[1]

2015. aastal koostas Moskva musta nimekirja Euroopa kõrgetest poliitikutest ja julgeolekuametnikest, kuhu kuulus ka kindral Kiili, kellele on kehtestatud Venemaale sissesõidu keeld.[viide?]

Varasem elukäik muuda

Varajase lapsepõlve veetis ta vanavanemate juures Viru-Kabalas. See periood kujundas tugevalt tema hilisemat elutegevust, õpetas iseseisvust, töökasvatust ja mõttemaailma. Eakaaslaste puudumine viis pikkade iseseisvate matkadeni ümbruskonna metsades, õpetades looduslähedust ja toimetulekut.[viide?]

Ta lõpetas Kiviõli I Keskkooli 1983. aastal. Kooliajal tegeles ta spordiga. Kreeka-Rooma maadluses tuli Kohtla-Järve rajooni meistriks, kuid põlvevigastus ei võimaldanud sportlaskarjääri jätkata. Pärast keskkooli lõpetamist omandas ta elektrimontööri elukutse Tehnikakoolis nr 19 Tallinnas. Sügisel 1984 alustas ta õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Läbis vahepeal kaheaastase ajateenistuse Nõukogude sõjaväesja lõpetas 1991. aastal akadeemia tehnikateaduskonna põllumajandusenergeetika erialal. Ülikooliaastatesse jäi ka abiellumine Silva Võhmaga ja tütar Annika sünd.[viide?]

Lõpetamise järel asus perekond elama Lääne-Virumaale, kus mõlemad abikaasad töötasid Rakvere metsamajandis.[viide?]

Erialane töökäik muuda

Augustis 1991 toimunud NSV Liidu riigipöördekatse ajal jätsid Silva ja Meelis lapse vanavanemate juurde ja siirdusid Tallinna barrikaadidele. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise võtsid nad vastu Raadiomaja kaitsel. Algas tegevus vabatahtliku kaitseliitlasena Viru maleva koosseisus. Tollane maleva juhtkond tegi ettepaneku tulla tegevteenistusse ja panustada kaitsejõudude ülesehitusse ja Kiili sõlmis kolmeaastase lepingu. Pärast täiendkoolituse lõppemist anti talle lipniku auaste.

Kui 1994. aastal algas kaitseväes rahuvalveüksuse komplekteerimine, siirdus Kiili väljaõppele Balti pataljoni koosseisus Põhjamaade ja Briti merejalaväelaste poolt komplekteeritud instruktorite käe all. Kui ajateenistust Nõukogude armees on Kiili kirjeldanud kui tegevusi, milliseid taastatavasse kaitseväkke mingil juhul üle tuua ei tohi, siis Briti instruktorite väljaõpe pani aluse tema edasisele käitumismustrile, eetosele ja põhioskustele. Pärast üheksakuulist väljaõpet komplekteeriti esimene rahuvalvekompanii ja algas omandatud oskuste ning teadmiste praktikasse rakendamine. Kiilile usaldati väljaõppe korraldamine, kompanii siirdumisel ÜRO UNIFIL välismissioonile Lõuna-Liibanonis Norra pataljoni koosseisus, määrati ta eesti kontingendi ülema asetäitjaks. Pärast missiooni lõppu määrati Kiili Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülemaks ja mõne aja pärast ülemaks.[viide?]

Pärast Balti Kaitsekolledži loomist taotles Kiili õppekohta kolledži kõige esimese kursuse koosseisus. Taotlus rahuldati ja pärast vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetamist tuli määramine Kaitseväe peastaabi operatiivosakonda. Mõne aja möödudes suunati Kiili teenima programmi "Partnerlus rahu nimel" (PfP) programmi raames NATO regionaalsesse ühendstaapi Suurbritannias, taas väljaõppe sektoris. Suurbritannias sündis Meelise ja Silva noorem tütar Astrid.[viide?]

NATO staabist naasmisel määrati Kiili maaväe staabi operatiivosakonna ülemaks. Personali nappuse tõttu tuli aga täita ka teisi ülesandeid. Lühikese ajaperioodi jooksul oli Kiili operatiivülem, staabiülema ülesannetes, maaväe ülema kohustes. Mõne aja pärast tuli määramine maaväe ülemaks. Sellesse ajaperioodi sattus Eesti Vabariigi saamine täisväärtuslikuks NATO liikmeks koos kõigi selle staatusega kaasnevate ülesannete ja tegevustega. Kiili juhtimisel läbis maaväe staap ja maavägi NATO sertifitseerimise protsessi. Maaväe üheks põhiülesandeks oli ka üksuste koolitamine ja saatmine sõjalistele operatsioonidele erinevatel sõjatandritel. Sellest tulenevalt väisas Kiili tihti Eesti osalusega sõjaliste operatsioonide piirkondi, et tagada adekvaatne väljaõpe ja asjakohane tagasiside ning õppetunnid.[viide?]

Kiili suunati õppima NATO kolledžisse Roomas. Selle lõpetamise järel asus ta täitma kaitseväe peastaabi ülema asetäitja ülesandeid. Peagi suunati Kiili diplomaatilisele kaitseatašee ametikohale Ameerika Ühendriikides. Kuna sellesse perioodi jäi Vene Föderatsiooni sissetung suveräänse Georgia Vabariiki, nõustas Kiili USA kolleege Vene Föderatsiooni relvajõudude osas. Samal perioodil tekkis võimalus asuda õppima USA maaväe kolledži magistriõppesse. Kaheaastase õppe lõpetas Kiili kolledži strateegilise juhtimise magistrikraadiga.[viide?]

Kuna Eesti kaitsevägi pidi komplekteerima Balti kaitsekolledži ülema koha, kutsuti Kiili atašee ametist tagasi ja talle usaldati Balti Kaitsekolledži juhtimine. Talle anti brigaadikindrali auaste. Kiili enda sõnul olid kolledži aastad erakordselt harivad, organisatsiooni rahvusvaheline koosseis ja dünaamika nõudsid paindlikku ja kaasavat juhtimist.[viide?]

Juurte juurde naasmine sai teoks Kaitseliidu ülemaks määramisel 2012. aastal. Seitse aastat kestnud periood oli kindlasti kõige intensiivsem tegevteenistuse periood. Kiili sõnul vabatahtlikkust küll hinnatakse kuid tihti ei mõista ametnikkond selle olemust. Kaitseliidu ülema ametikohal ülendati Meelis Kiili kindralmajoriks. Tema sulest sündis Kaitseliidu kasutamise ühiskonnaülene kontseptsioon, mida ta ise nimetas kolme V (3V) kontseptsiooniks ehk võitlejate, võimaldajate ja võimendajate sümbioosiks. Kaitseliidu perioodil süvendati koostööd Ukraina relvajõududega, nõustades Ukraina juhtkonda territoriaalkaitse küsimustes Mariupolis.[viide?]

Tegevteenistuse viimases etapis teenis kindralmajor Kiili NATO strateegilises sõjapidamise staabis SHAPE Eesti esindajana. Tema enda sõnul oli õpikurv väga järsk, kuna sai kogeda strateegilist juhtimist praktikas.[viide?]

Poliitiline tegevus muuda

Pärast kolme kümnendit relvajõududes läks kindralmajor Kiili reservi. 2022. aasta novembrist on kindralmajor (reservis) Kiili Reformierakonna liige[2]. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 1289 häält ning osutus valituks.

Kiili on säilitanud huvi energeetika küsimuste vastu, põhiliselt julgeoleku vaatenurgast. Tema sulest on ilmunud arvamuslugusid nii sise- kui ka välismeediumites. Temalt on ilmunud erialaseid artikleid Kaitseväe ja Kaitseliidu meediumites.[viide?]

Auastmed muuda

Aasta Kuupäev Õlak Auaste
1994
 20. juuni[3]
 
 lipnik
1995
 21. juuni
 
 nooremleitnant
1997
 11. veebruar
 
 leitnant
2000
 18. veebruar[4]
 
 kapten
2003
 12. juuni
 
 major
2005
 20. juuni
 
 kolonelleitnant
2009
 17. juuni
 
 kolonel
2010
 14. oktoober
 
 brigaadikindral
2017
 8. mai
 
 kindralmajor

Artikleid muuda

Isiklikku muuda

Hobid on lugemine, matkamine ja jahipidamine. Kiili valdab eesti keelt emakeelena ja inglise keelt väga heal tasemel ning vene keelt heal tasemel.[viide?]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Brigaadikindral Meelis Kiili võttis üle Kaitseliidu juhtimise". Postimees. 16. detsember 2012. Vaadatud 18. detsember 2012.
  2. ↑ "Kindralmajor Meelis Kiili liitus Reformierakonnaga ja kandideerib valimistel | Reformierakond". 3. november 2022. Vaadatud 17. jaanuaril 2023.
  3. ↑ RT I 1994, 46, 777
  4. ↑ RTL 2000, 28, 344

Kirjandus muuda

Eelnev
Kajari Klettenberg 		Kaitseliidu ülem
16. detsember 2012 – 19. juuli 2019 		Järgnev
Riho Ühtegi
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meelis_Kiili&oldid=6626642"