Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519

Maximilian sündis Saksa-Rooma keisri (1440–1493) Friedrich III ja Portugali Leonori pojana.

Ta abiellus Burgundia hertsogkonna pärija Mariega ning sai nõnda Habsburgide valdusse Madalmaad. Maximilian I tegeles edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas.

Saksa-Rooma riik 14. sajandil

Sõjad Burgundia pärandi eest

 Pikemalt artiklis Habsburgide Madalmaad', Seitseteist provintsi

1477. aastal sai ta oma naise kõrval Burgundia hertsogkonna kaasvalitsejaks, ehkki kaotas peagi enamiku sellest Prantsusmaale. Valois-Burgundia dünastiast Burgundia hertsogi Charles Südi surmaga (1477) jagati hertsogkond Prantsusmaa kuninga Louis XI ja Habsburgide vahel. Charles Südi surma järel kuulutas Prantsusmaa kuningas Louis XI hertsogkonna lõppenuks ja haaras suure osa selle territooriumist Prantsuse krooni alla. Burgundia territoriaalne hertsogkond läks vastavalt Saali tavaõigusele tagasi Prantsuse kroonile ja kuningas Louis XI hõivas ka Prantsuse osa Burgundia valdustest Madalmaades.

Saksamaa ja Põhja-Itaalia alad 1477

Saksa-Rooma riigi territooriumil asunud keiserlikud läänid Burgundia Madalmaad ja Franche-Comte'i vabakrahvkond kuulusid aga Mariele, kes isa surma ajal oli 19-aastane ja vallaline. Habsburgide keiser Friedrich III kindlustas Marie võõrasema Margareti abiga abielu oma pojale, tulevasele keisrile Maximilian I-le. 16. augustil 1477 nad abiellusidki ning Habsburgid said kontrolli Burgundia pärandi jäänuste üle. Maximilian pidas Burgundia Madalmaid, sealhulgas Flandria krahvkond ja Artois' krahvkond, siiski oma naise ja iseenda jagamatuteks domeenideks ja marssis Prantsusmaa vastu. Konflikt kulmineerus aastal 1479 Guinegatte lahingus. Kuigi Maximilian oli võidukas, sai ta vastavalt 1482 Arrasi lepingule ainult Flandria krahvkonna pärast tema naise Marie ootamatut surma, kui Prantsusmaa sälitas Artois. 1477. aastal, pärast Gelderni hertsogi Arnold van Egmonti surma sai Maximiliani valdusse ka Gelderni hertsogkond.

1478. aastal sündis ta poeg Philipp Ilus (1478–1506), kellest sai pärast ema ootamatut surma 1482. aastal Burgundia hertsog ja hiljem (1504–1506) Kastiilia kuningas Felipe I nime all. Oma testamendis pärandas Marie Burgundia pärandi oma ja Maximiliani pojale Philipp Ilusale. Viimase isa, rahulolematuna Arrasi lepingu tingimustega, jätkas kampaaniat Prantsuse territooriumide hõivamiseks. Aastal 1493 loobus Prantsusmaa kuningas Charles VIII vastavalt Senlisi lepingule lõplikult Artois'st, mis üheskoos Flandriaga liidendati keiserlikesse Seitsmeteistkümnesse Provintsi Philippi võimu alla.

1480. aastal sündis Maximilianil tütar Margarethe (1480–1530), kellest sai Maximiliani pojapoja Karl V ajal Madalmaade asehaldur. 1486. aastal lasi isa Maximiliani Saksa kuningaks valida, et tema troonijärglus kindlustada. 1491. aastal jagati Burgundia Senlis' leppega Prantsusmaa ja Maximiliani vahel ametlikult.

Itaalia aastal 1494

Itaalia sõjad

 Pikemalt artiklis Itaalia sõjad, Itaalia sõda (1494–1498), Cambrai liiga sõda

Itaalias oli ta prantslaste vastu edukam, võites Habsburgide poolele Milano jm piirkondi. Ta suutis tõrjuda ka prantslaste katsed vallutada Madalmaid. 1508 võttis endale ise Saksa-Rooma keisri tiitli ("valitud Rooma keiser"), olles seega esimene keiser, keda ei krooninud paavst. 1511. aastal mõtles paavstiga tülli läinud Maximilian tõsimeeli ise paavstiks kandideerimisest, kuid reaalpoliitilised olud ei lasknud sellel soovunelmal tõeks saada.

Sõjanduses võttis ta kasutusele suurearvulise palgasõjaväe (mis suurendas veelgi keisrite kroonilist rahanappust), tõi oma armeesse nii pikkvibud kui ka püssi ning olevat välja töötanud koguni uue raudrüütüübi (Maximiliani raudrüü).

Ungari-Böömi troonipärimine

Maximilian I sõlmis 1512 abielulepped Jagelloonidega, mistõttu 1526 õnnestus Habsburgidel asuda Ungari ja Böömimaa troonidele. Vastavalt Böömimaa ja Ungari kuninga Ulászló II (Vladislav II) ja Maximilliani kokkuleppele pidi Lajos II abielluma Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana tütre Maria von Habsburgiga (lepe oli sõlmitud juba enne tema sündi), kes oli keiser Maximilian I pojatütar, ning tema õde Anna naituma Maria venna Ferdinandiga. 1516, kui Ulászló suri, sai 10-aastase Lajose hooldajaks Maximilian.

Elu lõpupoolel langes Maximilian letargiasse ning lasi alates 1514. aastast oma reisidel kirstu kaasas vedada.

Perekond

Maximilian abiellus 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariega. Abielust sündisid:

• Philipp Ilus (1478–1506), Burgundia hertsog ja Kastiilia kuningas, abiellus Kastiilia printsessi Juanaga (Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia Isabel I tütrega). Saksa-Rooma keiser (1520/1530–1556) Karl V ja Saksa-Rooma keiser (1556–1564) Ferdinand I isa
• Margarete (1480–1533), oli abielus (1497) Astuuria hertsogi Juaniga (Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia Isabel I pojaga) ja hiljem Savoia hertsog (1480–1504) Filiberto II-ga. Habsburgide Madalmaade asehaldur (1506–1515), Philipp'i poja Karl V alaealisuse ajal.
• Franz, suri noorelt

Seejärel abiellus Maximilian Bretagne'i Anne'iga, kuid abielu tühistati peatselt paavsti poolt.

Kolmas abielu oli Maximilianil Bianca Maria Sforzaga, kes oli Milano hertsog Galeazzo Maria Sforza tütar. Abielu jäi lastetuks.

Maximiliani suhtest Margareta von Edelsheimiga sündis samuti üks poeg:

• Ludwig, Helfenstein-Wiesentheidi krahv

Eelnev: Friedrich III	Saksa kuningas 1486–1519	Järgnev: Karl V
	Saksa-Rooma keiser 1508–1519
	Austria ertshertsog, Kärnteni, Steiermargi ja Kraini hertsog 1493–1519
Eelnev: Sigismund	Tirooli hertsog 1490–1519