Maximianus
Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250 – juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser. Pärast seda detsembrist 306 kuni novembrini 308 (sunniti tagasi astuma). Sooritas 310. aastal enesetapu.
| Maximianus | |
|---|---|
.jpg) | |
| Sünniaeg | 240 |
| Lapsed | Maxentius |
Lisanimed: Germanicus maximus (287), Sarmaticus maximus (289), Gothicus maximus (293), Persicus maximus (295), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Armenicus maximus (298), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298).[viide?]
Elulugu muuda
Maximianuse residents paiknes Trieris, kuid ta viibis enamasti sõjakäikudel. 285. aastal sõdis Gallias Bagaudae (osades allikates Bacaudae) mässuliste liikumisega ning alistas selle sama aasta hilissuvel. Nimetatud liikumise tugialaks võisid olla maapiirkonnad, kuid selle tekke põhjused on ebaselged.[1] Samal ajal saatis ta ohvitser Carausiuse Gallia põhjarannikule, kelle ülesandeks oli kaitsta seda piirkonda friisidest ja saksidest piraatide vastu.[2]
285–288 võitles Reini jõe ääres elanud germaani hõimudega. Korraldas 288. aastal koos Diocletianusega sõjakäigu alemannide hõimu vastu, mille käigus kasutati ka põletatud maa taktikat. Carausius alustas 286. aastal tema vastu mässu, mille tulemusena lõid Britannia ja Loode-Gallia Rooma impeeriumist lahku. Maximianusel ei õnnestunud Carausiust kukutada, sest tema laevastik hävis tormis aastatel 289 või 290. Maximianusele alluv väejuht Constantius alustas sõjakäiku Carausiuse järglase Allectuse vastu ning 296. aastal õnnestus tal mässuliste juht kukutada.
Viited muuda
| Eelnev Diocletianus |
Vana-Rooma keiser 286–305 koos Diocletianusega |
Järgnev Constantius I Chlorus ja Galerius |