Matti Mikkola (sündinud 24. veebruaril 1945 Helsingis) on soome õigusteadlane.

1970. aastal sai ta Helsingi Ülikoolis õigusteaduse magistriks, 1976. aastal samas litsentsiaadiks. 1979. aastal sai Helsingi Ülikoolis õigusteaduse doktoriks väitekirjaga "Työttömyysturvan ehdoista: oikeustieteellinen tutkimus työttömyyskorvauksen hakijan asemasta ja oikeussuojasta".

1986. aastal sai ta Helsingi Ülikooli tööõiguse professoriks. 1986–1991 oli ta ka Umeå Ülikooli õigusfilosoofia professor ja 1999–2001 Tartu Ülikooli külalisprofessor sotsiaalpoliitika alal.[1] 2013. aastast on ta Helsingi Ülikooli emeriitprofessor.[2]

Aastatel 1995–2006 oli ta Euroopa sotsiaalõiguste komitee liige, 1997–1998 sama komitee asepresident, 1999–2000 president, 2001–2002 pearaportöör.

Ta oli 1995. aastal jõustunud Eesti sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu üks autoreid.[3]

Eesti keeles on talt ilmunud 1998. aastal raamat "Sotsiaalhoolekanne" (kaasautor Merle Malvet), 2004. aastal artikkel "Eesti sotsiaalse õiguse areng ja koostöö Soomega" ajakirjas Riigikogu Toimetised ja mitu artiklit ajakirjas Sotsiaaltöö.[4][5]

Publikatsioone muuda

  • Matti Mikkola (1972). Avioton lapsi. Helsinki: Tammi
  • Matti Mikkola (1979). Työttömyysturvan ehdoista: oikeustieteellinen tutkimus työttömyyskorvauksen hakijan asemasta ja oikeussuojasta. Helsinki: Suomalainen Lakimiesyhdistys
  • Matti Mikkola (1988). Työaika ja sosiaaliturva. Rovaniemi: Lapin korkeakoulun oikeustieteiden osasto
  • Matti Mikkola, Jarkko Helminen (1994). Lastensuojelu. Jyväskylä
  • Merle Malvet, Matti Mikkola (1998). Sotsiaalhoolekanne. Helsinki: Karelactio
  • Matti Mikkola, Seppo Pietiläinen, Olli Valpola (2002). Suomalainen toimeentuloturva. Helsinki: Karelactio
  • Matti Mikkola (2004). Eesti sotsiaalse õiguse areng ja koostöö Soomega. Riigikogu Toimetised, No 10
  • Matti Mikkola (2010). Social Human Rights of Europe. Porvoo: Karelactio

Viited muuda