Matthias Jacob Schleiden
Matthias Jacob Schleiden (5. aprill 1804 Hamburg – 26. juuni 1881 Frankfurt) oli saksa botaanik. Botaaniline nimelühend on Schleid.
Arsti poeg.
Ta õppis algul Heidelbergi ülikoolis õigusteadust ning promoveeriti 1826 või 1827 õigusteaduste doktoriks. Seejärel pöördus ta kodulinna Hamburgi tagasi ning praktiseeris 1831. aastani seal advokaadina.
Et see tegevus teda ei rahuldanud, asus ta 1832 või 1833 Göttingeni ülikoolis arstiteadust õppima. Õpingute ajal hakkas ta üha enam huvituma loodusteadustest, eriti botaanikast. Sel alal oli ta põhiliselt professor Friedrich Georg Bartlingi õpilane. Ta läks 1835 Berliini ülikooli, õppis professor Johann Horkeli juures ning tegeles peamiselt taimeembrüoloogiaga.
Aastal 1839 promoveerus ta filosoofiadoktoriks ning sai Jena ülikoolis erakorraliseks professoriks. Aastal 1850 edutati ta korraliseks professoriks ning ta sai Jena ülikooli botaanikaaia juhiks. Jenas pidas Schleiden mitte üksnes loodusteaduste ja botaanikaloenguid, vaid õpetas ka antropoloogilisi, filosoofilisi ja kultuuriajaloolisi teemasid. Alexander von Humboldti kombel tahtis Schleiden äratada ja edendada haritud kodanlaste huvi loodusteaduste vastu.
Jenas kirjutas Schleiden artikleid fütogeneesist ja tegi kindlaks, taimede mitmesugused osad koosnevad rakkudest. Nii sai Schleidenist üks esimesi botaanikuid, kes sõnastas tookord kinnituseta rakuteooria (1838). Teda koos Theodor Schwanniga peetakse üheks rakuteooria rajajaks.
Ta sai aru 1831 šoti botaaniku Robert Browni poolt avastatud rakutuuma tähtsusest ning aimas rakkude jagunemise tähtsust. Schleiden oli ka üks esimesi saksa botaanikuid, kes aktsepteeris Charles Darwini evolutsiooniteooriat.
Aastal 1863 võttis Schleiden vastu kutse Tartu ülikooli, kus talle pakuti esimest taimekeemia (taimefüsioloogia) õppetooli. Ka Tartus tegi Schleiden ettekandeid haritud kodanlastele. Arusaamatuste ja tülide tõttu kirikuga pidi ta 1864 Dresdenisse tagasi pöörduma. Paksu verd tekitasid Schleideni loengud darvinismist.
Hiljem tegutses ta elu lõpuni eraõpetlasena Darmstadtis, Wiesbadenis ja Frankfurdis.
Oma teaduslikus loomingus oli Schleiden lähedane filosoof Jakob Friedrich Friesile, võideldes romantismiaegset meditsiini ja loodusteadusi mõjutanud spekulatsioonidega.