Mastaabisääst
Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine[1]. Mastaabi laiendamise tõttu jaotuvad püsikulud suurema arvu tootmisühikute peale, mistõttu tootmisühiku omahind langeb. Sageli on suurema mastaabi korral ka tööefektiivsus suurem, mis alandab ka muutuvkulusid.
Mastaabisäästu teooria on rakendatav erinevatel tasemetel, näiteks tootmisüksuse või kogu ettevõtte tasemel. Muudel samadel tingimustel peaksid suure tootmisüksuse kulud tootmisühiku kohta olema madalamad kui väikese tootmisüksuse kulud. Samuti peaks paljude spetsialiseerunud üksustega ettevõtte kulud olema väiksemad kui vähema arvu allüksustega ettevõttel.
Idee muuda
Mastaabisäästu idee pärineb šoti majandusteadlaselt Adam Smithilt, kes leidis, et tööjõu jaotamine ning spetsialiseerumine on tootmiskulude vähendamise peamised põhjused. Seetõttu saavad töötajad keskenduda kindlale ülesandele ning oma oskusi ülesande täitmisel arendada. [2]
Inglise majandusteadlane Alfred Marshall eristas välist ja sisest mastaabisäästu [2]. Väline mastaabisääst esineb, kui tootmiskulu ei sõltu mitte ettevõtte, vaid tööstusharu suurusest. Välisest mastaabisäästust saavad kasu kõik selles harus tegutsevad ettevõtted. Sisemise mastaabisäästuga on tegemist, kui tootmiskulu sõltub ettevõtte enese suurusest. Näiteks transpordivõrgu arendamise tõttu alanenud kulude näol on tegemist välise mastaabisäästuga. Suurettevõtete mastaabisääst on turutõke turule siseneda soovivatele uutele ettevõtetele.
Mastaabisäästu allikad muuda
Peamised sisemise mastaabisäästu allikad:[3]
- säästmine tänu tehnoloogiale tuleneb suuremast mehhaniseeritusest ja masintöö kasutamisest. Suured ettevõtted saavad kasutada masstootmise eeliseid;
- säästmine ostuhinnalt. Suurte koguste ostmine ning pikaajaliste partnerluslepingute omamine võimaldab hankida sisendid odavamalt;
- säästmine juhtimiselt. Suured ettevõtted saavad jaotada juhtimiskulud kõikide tehaste, osakondade, või tütarettevõtete vahel. Näiteks on võimalik ettevõtte kõikide harude raamatupidamise korraldamine keskse raamatupidamisüksuse abil, selle asemel, et igas harus oleks omaette raamatupidajad;
- finantsiline säästmine. Suurfirmad saavad tavaliselt laenu soodsamatel tingimustel kui väikesed, kuna neil on rohkem vara, mida saab kasutada tagatisena, mis tähendab laenuandja jaoks madalamat riski;
- säästmine turunduselt. Reklaamikulud jaotuvad suurema hulga toodangu peale;
- säästmine spetsialiseerumiselt. Tööjõu, arendustegevuse ja toodangu spetsialiseerimine võimaldab tõsta efektiivsust.
Füüsikalised ja tehnilised alused muuda
Mõnedel mastaabisäästu põhjustel on füüsikalised alused. Näiteks ruut-kuubi seadus, mille järgi anuma või mahuti mõõtmete suurendamisel suureneb tema pindala suurenduskordaja ruudu võrra, samas kui ruumala suureneb suurenduskordaja kuubi võrra. Ruut-kuubi seadusel on otsene seos ehitiste, tehaste, torujuhtmete, laevade ja lennukite mõõtmete ning maksumusega [4]. Transpordivahendite, näiteks rongide, laevade või lennukite poolt hõõrdejõu ületamiseks kuluv energia on võrdeline nende ristlõike pindalaga. Seega muudel võrdsetel tingimustel on pikem transpordivahend efektiivsem. Soojuse kadu ruumalaühiku kohta torudest ja mahutitest on analoogne ruut-kuubi seadusega.
Kapital ja töökulud muuda
Seadme suuruse ja kulukuse vahel kehtib üldine seaduspära. Selle järgi mingi teatud suurusega seadme esialgsest suurusest n korda suurema seadme maksumus on esialgse seadme maksumusest suurem ligikaudu n astmes 0,6 korda. [5] Näiteks elektri- ja sisepõlemismootorite maksumus tehtava tööühiku kohta on pöördvõrdelises seoses seadme suurusega. Samuti kasvab suurusega ka efektiivsus.
Töötajate arv muuda
Masstoodanguga tegelevate tehaste, näiteks kemikaale, naftasaadusi või paberit tootvate tehaste tööjõuvajadus ei sõltu sageli oluliselt tehase tootmismahust, kuna tootmisprotsessid on automatiseeritud. Tööjõud ei tegele otseselt toodangu valmistamisega, vaid automatiseeritud tootmisprotessi juhtimisega. Kuna personalikulud tootmismahtude tõustes sel juhul oluliselt ei suurene, on eelised suure tootmismahuga ettevõtetel.
Mastaabisäästu piir muuda
Mastaabisäästu efektil on enamasti piirangud, kuna mastaabi lõpmatu laiendamine ei taga lõpmatult alanevaid hindu. Mastaabisäästu piir on saavutatud, kui mastaabi täiendaval suurendamisel keskmine tootmiskulu enam ei alane. Põhjuseks võib olla näiteks:[6]
- kohaliku toorme lõppemine;
- turu küllastumine;
- ettevõttesisene kommunikatsioon muutub ebaefektiivseks;
- ettevõttesisene ülesannete dubleerimine;
- bürokraatia kasv seoses sisestruktuuride keerukusega;
- vähenenud suutlikkus muutuvate oludega kohaneda.
Mastaabisääst ja Eesti muuda
Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks saab pidada kiirust, toodete kvaliteeti ja paindlikkust, mis tuleneb ettevõtete väiksusest ja vähesest automatiseeritusest. Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuringu kohaselt on Eesti ettevõtete toodete omahind kõrge ja mastaabisääst tootjate väiksuse tõttu kättesaamatu. [7]
Viited muuda
- ↑ Mereste, U., 2003. Majandusleksikon I. A-M. Tallinn. Eest Entsüklopeediakirjastuse AS
- ↑ 2,0 2,1 http://www.investopedia.com/articles/03/012703.asp Investopedia. What are economies of scale?. Viimati vaadatud 17.04.2013
- ↑ http://www.economicsonline.co.uk/Business_economics/Economies_of_scale.html Economics Online. Economies of scale. Viimati vaadatud 17.04.2013
- ↑ Esker, D. Galileo's Square Cube Law & Why Size Matters Viimati vaadatud 25.04.2013
- ↑ Moore, F. T, Economies of Scale: Some Statistical Evidence Quarterly Journal of Economics, 73/2. 05.1959. lk 232–245
- ↑ https://web.archive.org/web/20130604084927/http://www.tutor2u.net/business/production/economies-of-scale.htm Tutor2u. Economies and diseconomies of scale. Viimati vaadatud 17.04.2013
- ↑ Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring. Üldosa Tallinn. 2010