Massu mõis
Massu mõis (saksa keeles Massau) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas, mis rajati arvatavasti 16. sajandi algul (esimest korda mainitud 1596. aastal). Praeguse haldusjaotuse järgi jääb selle asukoht Pärnu maakonna Lääneranna valda. Massu mõis oli rüütlimõis.
|
See artikkel on rüütlimõisast; karjamõisa kohta vaata artiklit Massu mõis. |
Mõisa omanikke muuda
- 1596. aastal kuulus endine Lihula linnuselääni küla Massu, koos naaberküladega, mille kuningas Zygmunt III 1596. a läänistas[1] Nicolaus Raskile (Rootsi kuninga Johann III ja Sigismundi salakirjutaja[2]) Nikolaus Rask (+1599), rajas Massu mõisa
- 17. sajandi algul oli mõis von Rosenite omanduses.
- 1613. aastast kuulus von Maydellidele.
- 17. sajandi keskpaigas omandas mõisa Paadrema mõisast pärit Otto von Uexküll.
- Pärast Põhjasõda kuulus mõis Tuudi mõisast pärinevatele von Gernsdorffidele.
- 1765. aastal omandasid mõisa von Pistohlkorsid.
- 1840. aastal omandasid mõisa Voose mõisa omanikud von Bremenid.
- 1911. aastal omandas mõisa Arnold von Winkler.
- 1917. aastal läks mõis taas von Pistohlkorside valdusse.
- 1919. aastal mõis võõrandati, sinna rajati kool, mis tegutses kuni 1970. aastateni.
- Tänapäeval on mõisahoone eravalduses.
Hooned muuda
1840. aastate algul valmis ühekorruseline kivist klassitsistlik peahoone. Kõrvalhoonetest on säilinud klassitsistlik ait. Aida lähedale ehitati maakividest tall-tõllakuur (nüüdisajal osaliselt ümber ehitatud).
Mõisasüdamest umbes 700 meetrit kirdesse ehitati maakividest magasiait, mis on tänapäevaks tundmatuseni ümber ehitatud.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Massu mõis (Hanila khk) Rahvusarhiivi kinnistute registris
- ↑ Extrahirt 1898 von Peter Von Wrangell zu Itfer. Rask, Nicolaus, Geheimschreiber der Könige von Schweden Johann III .u. Sigismund, um 1600, zum Urkundenbuch des Werkes: Nachrichten über das Geschlecht, Ungern-Sternberg. II. Urkunden aus schwedischer Zeit bis 1710 s. 81.