Mari Raamot
Mari Raamot (sünninimi Mari Tamm; 6. august (25. juuli vkj) 1872 Kitse talu, Kuressaare vald, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa[1] – 12. märts 1966 New York) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, Naiskodukaitse esinaine aastatel 1927–1937.
| Mari Raamot | |
|---|---|
 Mari Raamot Naiskodukaitse esinaisena 1932. aastal | |
| Sünninimi | Mari Tamm |
| Sünniaeg |
6. august (25. juuli vkj) 1872 Kuressaare vald, Tarvastu kihelkond |
| Surmaaeg |
12. märts 1966 (93-aastaselt) Cresskill, New Jersey, USA |
| Tegevusala | ühiskondlik tegelane, õpetaja |
| Organisatsioonid | Naiskodukaitse, Eesti Punane Rist, Noorte Naiste Kristlik Ühing |
| Tunnustus | Loend... |
| Abikaasa | Jaan Raamot |
| Lapsed | Ilmar Raamot |
| Sugulased | Aino Tamm (õde) Jaan Tamm (vend) |
Lapsepõlv ja haridus muuda
Ta sündis Kuressaare vallas Tarvastu kihelkonnas Kitse talus taluperemehe Tõnis Tamme ja Mari Renniti tütrena.[2]
Raamot õppis Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, seejärel Königsbergis, hiljem ka Kielis ja Leipzigis kodumajandust ning tegutses koduõpetajana Peterburis ja Tuula kubermangus.[3]
Ühiskondlik tegevus muuda
1905. aasta revolutsiooni ajal, kui Jaan Raamot karistussalkade poolt vangistati, mängis tema vabastamisel suurt rolli Mari Raamoti aktiivne tegevus erinevate ametnike ning sõjaväelastega suhtlemisel.[4]
Ta oli lühemat aega Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikooli õpetaja, rajas 1911. aastal koos agronoomist ja poliitikust abikaasa Jaan Raamotiga Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli maha põlemiseni 1919. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist.[4]
Eesti iseseisvusliikumise ajal osales Mari Raamot aktiivselt Maapäeva valimiste juures ning viibis ka Maanõukogu viimasel istungil 1917. aasta 28. novembril.[4]
Esimese Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal ta vangistati ning ta viibis 10 päeva Tartu vanglas ning 7 nädalat Tallinna vanglas kuni vabanemiseni.[4] Vabadussõja käigus aitas Raamot korraldada soome vabatahtlike vastuvõtmist ning hukkunute kojusaatmist.[4]
Ta osales aktiivselt ka naiskongresside töös, kus kõneles põllutöö- ja majapidamise kutsekoolide propageerimise nimel[5] ning innustas naisi asuma naishariduse juhtivatele positsioonidele.[5]
Pärast abikaasa surma 1927. aastal oli Mari Raamot Tallinnas Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutajaid ja esimene esinaine aastatel 1927–1937, kodutütarde liikumise ellukutsuja.[6] 1937. aastal tagandati ta ametikohalt lahkarvamuste tõttu Naiskodukaitse poliitilise rolli osas.[4]
Elu paguluses muuda
Pärast 1940. aastal poja Ilmari talu rekvireerimist nõukogude võimu oludes elas Raamot Tartus, kust ta põgenes 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale poja juurde, kus nad elasid Gammelundi külas sõja lõpuni. Pärast seda kuulus Mari Raamot Detmoldi pagulaslaagri juhatusse ning aitas korraldada sealsete eestlaste kultuuritööd.[4]
1949. aastal rändas Raamot koos poja perega USA-sse, töötades esialgu Põhja-Carolina farmis sulastena. 1951. aastal ostsid nad maja New Yorgi lähedal Cresskillis New Jerseys, kus Raamot 1966. aastal suri.[4]
Teoseid muuda
- "Minu mälestused". New York 1962
- "Minu mälestused I–II". Tartu 2009
- "Minu mälestused I–II". Eesti mälu. Tallinn 2010
Isiklikku muuda
Üks tema neljast õest oli laulja ja pedagoog Aino Tamm, vend oli metsasarvemängija ja muusikategelane Jaan Tamm.[3]
Ta abiellus aastal 1899 Peterburis Jaan Raamotiga, nende poeg Ilmar Raamot oli agronoom ja poliitik.[3]
Tunnustus muuda
Mälestuse jäädvustamine muuda
Naiskodukaitse tegevuses olulist rolli mänginud Jäneda mõisahoone seinale paigaldati 2006. aastal mälestustahvel Mari Raamotile.[7] 2022. aastal avati Viljandi vallas Kitsi-Tamme talus Naiskodukaitse Sakala ringkonna eestvõtmisel ka temanimeline mälestuspink.[8] 2012. aastal valmis tema eluloost ka teatrietendus.[9]
Viited muuda
- ↑ EELK Tarvastu koguduse personaalraamat V, 1833-1873. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.1288.1.275
- ↑ Kask, Endel (2015). "Tammede pere mälestuskivi avamine Kitsi talus". Kultuur ja Elu. Vaadatud 26. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Hinrikus, Rutt (4. juuni 2010). "Eesti Mälu: Mari Raamot "minu mälestused I-II"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Reinart, Heili (7. veebruar 2017). "Mari Raamot: naine, kelleta Eesti Vabariik poleks see, mis ta on". Postimees. Vaadatud 26. aprillil 2024.
- ↑ 5,0 5,1 Lätt, Andra (2003). "Eesti naiskongressid (1917-1935) ja sotsiaalse probleemi konstrueerimine". DSpace. Lk 26. Vaadatud 26. aprillil 2024.
- ↑ "Kuulsad mulgid". Mulgimaa infoportaal. Vaadatud 26. aprillil 2024.
- ↑ "Jäneda Mari Raamot". Eesti monumentide e-kataloog. Vaadatud 26. aprillil 2024.
- ↑ "Viljandi vallas avatakse mälestuspink Naiskodukaitse esimesele esinaisele". ERR Kultuur. 2. august 2022. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ Madisson-Laht, Kristina (9. detsember 2012). ""Mari Raamoti lugu" – ajaloost nimitegelase pilgu läbi". Maaleht. Vaadatud 26. aprill 2024.
Välislingid muuda
Videod muuda
- Ajavaod. Tegusad Raamotid. ERR, 2012