Mari Boine

Mari Boine (sündinud 6. novembril 1956 Põhja-Norras Gámehisnjárgas Kárášjohka vallas) on saami päritolu Norra muusik, kes on tuntud eeskätt vanade joigude ning uuema rokk- ja džässmuusika kokkusulatajana.

Mari Boine, 2006

Elukäik

Boine vanemad olid saamid, kes teenisid elatist lõhepüügi ja talupidamisega. Ta kasvas üles looduse keskel, kuid sai mõjutusi eeskätt oma lestaadiuslikest kristlastest perelt ning tunnetas, et tema rahvast diskrimineeritakse. Nii näiteks peeti traditsioonilises saami joiu stiilis laulmist peeti kuratlikuks. Kohalik kool, kus Boine õppis, peegeldas hoiakuid, mis erinesid suuresti tema perekonna hoiakutest. Koolis toimus õpetamine ainult norra keeles.

Rassismivastasus

Kui Boine vanemaks sai, hakkas ta mässama eelarvamusliku suhtumise vastu temasse kui alamasse saami naisesse Norra ühiskonnas. Raamatuke, mis oli kaasas CD-ga "Leahkastin", oli illustreeritud ja täis rassistlikke fotoallkirju nagu "Saamid on kohustatud osalema antropoloogilisel mõõtmisel", "Tüüpiline saami naine", ning lõpeb fotoga Boinest endast väikese tüdrukuna, pealkirjaga "Mari, üks tahumatutest saami tüdrukutüüpidest".

Kui Peter Gabrieli plaadifirma RealWorld andis 1990. aastal välja Boine albumi "Gula Gula", oli esikaanel pilt kaugel põhjas asuvast tundrast ja lumekaku silmast. Kummalisel kombel ei olnud kaanel ei albumi ega Mari Boine enda nime, vaid albumi tagaküljel oli kirjas nimi Mari Boine Persen, identifitseerides teda nime Persen järgi pigem norralase kui saamina. 2007. aastal, kui Boine'i enda plaadifirma Lean albumi uuesti välja andis, oli kaanel nimi Mari Boine, tema saamipärane perekonnanimi, ning foto temast saami rahvarõivastes, kujutades teda kui šamanistlikku saami tantsijat, samas kui valge taust – nagu lumekakk algsel väljalaskel – viitab lumele.

Boine oli esinema kutsutud ka Lillehammeri olümpiamängude avatseremooniale, kuid ta keeldus, kuna arvas kutse olevat ainult tühja viisakusavalduse vähemusrahvustele.

Muusikaline stiil

Olles põlatud vähemusrahvusest, põhineb suur osa Boine lauludest just sellel kogemusel. Näiteks on lugu "Oppskrift for Herrefolk" ("Retsept härrasrahvale") tema läbimurdelisel albumil "Gula Gula" norra keeles, mitte saami keeles, nagu teised lood, ning räägib otseselt diskrimineerimisest ja vihkamisest, irooniliselt soovitades viise vähemuse mahasurumiseks: "Kasuta piiblit ja kärakat ja tääki" ; "kasuta seadust iidsete õiguste vastu".

Teised Boine lood on positiivsemad, käsitledes tihti Lapimaa looduse ilu ja metsikust. "Gula Gula" nimilugu palub kuulajal meeles pidada, et "maa on meie ema".

Boine laulab rahvalikus stiilis, kasutades joodeldavat joiuhäält, saateks erinevad instrumendid. "Gula Gula" albumil kasutatud instrumentideks on trumm, kitarr, elektriline bassklarnet, dozo n'koni, ganga, savinõu, darboka, tamburiin, seemnekõristid, simbel, klarnet, klaver, raamtrumm, droontrumm, dultsimer, saas, buzuki, ülemheliflööt, kellad, bass, quena, paaniflööt ja tšarango.

Alates 1990. aastaist on Mari Boine välja andnud mitmeid omakeelseid kogumikke ning esinenud koos paljude tuntud muusikutega (sealhulgas Jan Garbarekiga).

Retseptsioon

Rootsworld kirjeldas intervjuus 2002. aastal Boinet kui "mitteametlikku saami kultuuri saadikut". The Guardian oma F&M esitusloendis 2010. aastal tutvustas lugu "My Friend of Angel Tribe" järgnevalt: "Norra saami laulja Boine selle pehme, melanhoolse ja ülimalt lummava looga."

Johnny Loftus, arvustades Boine 2002. aastal ilmunud albumit "Gávcci Jahkejuogu" ("Kaheksa hooaega"), kirjutas: "Boine tundub olevat olnud inspireeritud, töötades koos produtsendi Bugge Wesseltoftiga terve kogu lugude juures, kasutades oma vaheldumisi paindlikku ja intiimset, vihast ja ebamaist vokaali tujukates, džässimõjutustega elektroonilistes seadetes. Kuigi selles oli teatavat klišeelikkust, ütles Loftus, toimis see hästi, ning järeldas: "Boine hääl, alguses jäädes kitarri varju, tugevneb üle elektroonilise rütmi, kuni tema joig vallutab elektroonika täielikult ning saab täielikult vastutavaks loo sügava, jaheda atmosfääri eest. Vaatame, kuidas süntesaator sellega hakkama saab."

Auhinnad

2003. aastal pälvis ta Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna. Ta löödi rüütliks, saades Norra Kuningliku Püha Olavi I klassi ordeni oma kunstilise mitmekülgsuse eest 18. septembril 2009. 7. oktoobril 2012 sai Boinest riigistipendiaat – riikliku rahastusega artist. See on kõrgeim au, mis võib kultuuritegelasele Norras osaks saada.

Diskograafia

• Jaskatvuoða Maŋŋá – Etter stillheten (1985)
• Gula Gula – Hør stammødrenes stemme (1989) (algne Skandinaavia väljaanne)
• Gula Gula (1990) (Peter Gabrieli plaadifirma "Real World" uusväljaanne)
• Salmer på veien hjem (1991) (koos Kari Bremnesi ja Ole Pausiga)
• Mari Boine med Band Allians – Møte i Moskva (1992)
• Goaskinviellja - Eagle Brother (1993)
• Leahkastin - Unfolding (1994)
• Eallin/Live (1996)
• Radiant Warmth (1996)
• Bálvvoslatjna – Room Of Worship (1998)
• Eight Seasons – Gávcci Jahkejuogu (2001)
• Mari Boine Remixed By Odda Hámis (2001)
• Mari Boine/Inna Zhelannaya/Sergey Starostin: Winter In Moscow (2001, salvestatud 1992)
• Idjagieđas – In The Hand Of The Night (2006)
• Vuoi Vuoi Me – Henrik-Schwarz-Remix*Jaskatvuođa maŋŋá (2006, 1985)
• "Kautokeino-opprøret" (2008)
• "Čuovgga Áirras / Sterna Paradisea" (2009)
• "Gilve gollát" (2013)

Välislingid

• Mari Boine koduleht