Margaret Mitchell

Ameerika kirjanik, kes võitis aastal 1937 Pulitzeri preemia romaani "Tuulest viidud" eest

Margaret Munnerlyn Mitchell (8. november 1900 Atlanta16. august 1949) oli Ameerika kirjanik, kes võitis 1937. aastal Pulitzeri preemia romaani "Tuulest viidud" eest. See on läbi aegade üks populaarsemaid romaane maailmas.

Margaret Mitchell, 1941

2014. aastal USAs turu-uuringute firma Harris Insights & Analytics korraldatud küsitluse andmeil oli "Tuulest viidud" maailmas peaaegu kõige ostetum kõvas köites raamat, jäädes läbimüügilt alla vaid piiblile. Romaani põhjal valminud 1939. aasta samanimeline film on olnud üks Hollywoodi edukamaid linateoseid, samuti võitis film rekordiliselt 10 Oscarit.

Elukäik muuda

Margaret Mitchell sündis advokaadist Eugene Mitchell ja iiri katoliiklasest naisõiguslase Mary Isabelle Stephensi peres. Margaretil oli neli aastat vanem vend Russell. Margareti hüüdnimi oli Peggy. Tema lapsepõlv möödus Ameerika kodusõja veteranide keskel, tema emapoolsed sugulased olid sõjaga eriti tihedalt kokku puutunud. Lapsepõlves huvitus Mitchell lõunaosariikide ajaloost. Kümneselt proovis ta kirjutada esimesi lühitekste, mida näitas vanematele.

Ta lõpetas Washingtoni Seminari (praegu Westminsteri kool), mõne aasta õppis Smithi kolledžis, kuid 1918. aastal lõpueksameid ei läbinud. Ta pöördus tagasi Atlantasse, kus Hispaania gripi epideemias oli surnud tema ema.

Töökäik muuda

Veidi hiljem alustas ta ajakirjanikutööd Atlanta Journalis, kus kirjutas ajalehe pühapäevaväljaandesse artikleid ja tegi intervjuusid.

Aastatel 19221926 kirjutas ta Atlanta Journalis arvukalt artikleid, sketše, raamatute ülevaateid ja intervjuusid, näiteks tummfilmistaarist Rudolph Valentinost.

Surm muuda

1949. aasta augustis, kui Margaret Mitchell ületas koos oma abikaasa John Marshiga Peachtree tänavat, sai ta mööduvalt autolt tugeva löögi. Naine suri viis päeva hiljem Grady haiglas koomast välja tulemata. Autot juhtinud taksojuhile määrati 5450 dollari suurune trahv purjus peaga sõitmise eest. Politsei andmetel oli tal varem 23 liiklusrikkumist. Hiljem määrati taksojuhile Margaret Mitchelli surnuks sõitmise eest kohtuotsusega 40 aastat sunnitööd. Taksojuhi tegeliku süü üle on palju diskuteeritud, pealtnägijate sõnul ületas naine tänavat ettevaatamatult, nagu talle tavaks.

Margaret Mitchell maeti Oakladi kalmistule USA Atlanta osariigis.

"Tuulest viidud" muuda

Romaan käsitleb USA kodusõda ja sellele järgnenud taastamisajastut sõja kaotanud lõunaosariikide ülemklassi vaatepunktist, idealiseerides USA lõunaosa sõjaeelset orjanduslikku ühiskonda. Raamatu peategelane on Georgia osariigis asuva Tara suurmaavalduse pärija Scarlett O'Hara.

Enne romaani "Tuulest viidud" kirjutamist tegi Mitchell ulatusliku uurimistöö, rääkides nii kodusõjas osalenutega kui ka uurides perekonna mälestusi. Ettevalmistustööd kestsid ligi kümme aastat, enne kui 1936. aasta suvel Mitchell üllitas oma teose. Raamat sai kohe bestselleriks. Pool aastat hiljem oli teost müüdud juba üle miljoni eksemplari.

1936. aastal omandas filmiõigused David O. Selznick. Film valmis 1939. aastal ja esilinastus Atlanta Grand Theatre's. Filmi stsenaariumi kirjutas Sidney Howard, kuid töösse oli kaasatud ka teisi kirjanikke, näiteks F. Scott Fitzgerald ja Ben Hecht.

Pärast "Tuulest viidud" avaldamist ilmus trükis Mitchelli jutustus "Kaotatud unistuste saar".

Romaanile "Tuulest viidud" ilmus 1991. aastal järg "Scarlett", mille autor on Alexandra Ripley. Teos ilmus Margaret Mitchelli pärijate loal.

Isiklikku muuda

1922. aastal abiellus Margaret Mitchell Red Upshaw'ga, kuid mehe seotus salakauplemisega lõhkus ka abielu. 4. juulil 1925 abiellus Margaret Upshaw' sõbra John Marshiga.

Välislingid muuda