Maraton
Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m, mis vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud distantsile: Windsori lossi ja White City staadioni vahelisele kaugusele.
Nimetus "maraton" pärineb legendi järgi sellest, et Kreeka-Pärsia sõdades (u 499–449 eKr) peetud Maratoni lahingu (u 490 eKr) järel olevat käskjalg viinud kreeklaste võiduteate joostes Marathonist Ateenasse (u 42 km). Jõudnud valitseja ukse ette, olevat ta jaksanud öelda: „Olge tervitatud, me võitsime!“, ja varisenud surnult kokku. Tegelikult on legendis tõde tublisti moonutatud ning kui lähtuda toonasest ajaloolisest jooksust, peaks maratonidistants olema üle 225 kilomeetri pikk. Nimelt Herodotose sõnul olevat Ateena jooksja Pheidippides saadetud Ateenast Spartasse, et enne lahingut abi paluda, mitte pärast lahingut Ateenasse võidust teatama. Linna aga läks kiirmarsil 40 km pärast kurnavat Maratoni lahingut täisvarustuses Ateena armee, et ennetada sinna suunduvat Pärsia laevastikku. Hiljem ajasid ajaloolased need sündmused omavahel sassi. [viide?]
1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks.
Eesti esimene maratonijooksuvõistlus toimus 28. aprill 1913 (praeguse kalendri järgi 11. mail). Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist ajaga 3:23:45. Kokku osales kaheksa jooksjat ning parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann ajaga 4:12:41. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.
Seisuga 8. oktoober 2023 on meeste maailmarekord 2:00:35 (Kelvin Kiptum, 2023 Chicago maraton) ja naiste maailmarekord 2:11:53 (Tigst Assefa, 2023 Berliini maraton).
Ajalugu Eestis muuda
Algusaastad (1913-1939) muuda
Eesti esimene ametlik võistlus maratonijooksus toimus 1913. aastal 28. aprillil. Omavahel võistlesid Paldiski ja Tallinn. Osales 8 jooksjat, võistluse võitis peterburglane Pjotr Šubin. Parimaks eestlaseks osutus tartlane Arnold Feldmann, saavutades ajaga 4:12.41 neljanda koha.[1]'
Üheks olulisemaks nimeks Eesti maratoni algusaastatel on Jüri Lossmann (,,Hull Jüri"), kes võitis Antwerpeni olümpiamängudel 1920. aastal maratonijooksus hõbemedali, tuues Eestile esimese olümpiamedali kergejõustikus. Tema tulemus 2:32.48 ületas seni kehtinud maailmarekordit viie ja poole minutiga. [2] Maailmarekordi püstitanud soomlase Hannes Kolehmaineni tulemus 2:32.35 ületas Lossmanni oma kõigest 13 sekundiga.
Nõukogude aeg (1940-1990) muuda
Viimased aastad (1991- ...) muuda
Olümpiamängude medalivõitjad muuda
Mehed muuda
Naised muuda
Aasta | |||
---|---|---|---|
1984 | Joan Benoit 2:24.52 | Grete Waitz 2:26.18 | Rosa Mota 2:26.57 |
1988 | Rosa Mota 2:25.40 | Lisa Martin 2:25.53 | Katrin Dörre 2:26.21 |
1992 | Valentina Jegorova SRÜ 2:32.41 | Yuko Arimori 2:32.49 | Lorraine Moller 2:32.59 |
1996 | Fatuma Roba 2:26.05 | Valentina Jegorova 2:28.05 | Yuko Arimori 2:28.39 |
2000 | Naoko Takahashi 2:23.14 | Lidia Simon 2:23.22 | Joyce Chepchumba 2:24.45 |
2004 | Mizuki Noguchi 2:26.20 | Catherine Ndereba 2:26.32 | Deena Kastor 2:27.20 |
2008 | Constantina Tomescu 2:26.44 | Catherine Ndereba 2:27.06 | Zhou Chunxiu 2:27.07 |
2012 | Tiki Gelana 2:23.07 (OR) | Priscah Jeptoo 2:23.12 | Tatjana Arhipova 2:23.29 |
2016 | Jemima Sumgong 2:24.04 | Eunice Kirwa 2:24.13 | Mare Dibaba 2:24.30 |
2020 | Peres Jepchirchir 2:27.20 | Brigid Kosgei 2:27.36 | Molly Seidel 2:27.46 |
Maailmameistrivõistluste medalivõitjad muuda
Mehed muuda
Naised muuda
Vaata ka muuda
Tsitaadid Vikitsitaatides: Maraton |
Välislingid muuda
Eesti maratoni edetabelid muuda
Viited muuda
- ↑ "Eesti maratoni ajalugu, 1913-1939 - Uudised - Marathon100". marathon100.com. Vaadatud 1. mail 2024.
- ↑ Reinsalu, Kristo; Nilk, Andres (2015). Eesti jooksjate lood. Tallinn: Spordikohvik MTÜ. Lk 51-60.