Maoorid (ainsuses maoori) on Uus-Meremaa põlisrahvas. Nad räägivad polüneesia keelte hulka kuuluvat maoori keelt ja inglise keelt. Nad saabusid Uus-Meremaale (maoori keeles Aotearoa) Polüneesia idaosast 12. sajandil. Maoori mütoloogias on nende algne päritolumaa Hawaiki. 18. sajandi lõpus tekkis neil tihedam kokkupuude Uus-Meremaale saabunud eurooplastega. 1830. aastal oli Uus-Meremaal hinnanguliselt 2000 pākehāt ehk eurooplasest asunikku. 1840. aastal sõlmiti Waitangi leping paljude maoori hõimupealike ja Suurbritannia vahel, millega maoorid muudeti Suurbritannia alamateks, kuid säilitasid õiguse oma maale. Lepingu maoorikeelne ja ingliskeelne tekst ei kattunud, seetõttu pole täit üksmeelt, milles tegelikult kokku lepiti. Osa pealikest keeldus lepingule alla kirjutamast. 1860. aastate maoori sõdades olid maoorid sunnitud lõplikult Suurbritanniale alistuma. Maoorid kaotasid oma maa, haigestusid eurooplaste toodud haigustesse ja nende arv hakkas vähenema. 1960. aastatel toimus maooride rahvuslik ärkamine.

Maoori lipp
Maoori pealik 1880. aasta paiku

2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli maoorisid 565 329, neist 87% elas Põhjasaarel.

Maoorid on tuntud oma puu- ja luunikerduskunsti ning tätoveeringute poolest.

Tuntud maoorid on laulja Kiri Te Kanawa ja näitleja Temuera Morrison.

Ed Sheerani auks esitatav pōwhiri 2018. aastal Aucklandis

Vaata ka muuda

Välislingid muuda