Manwë

Manwë on J. R. R. Tolkieni lugudest tuntud üks Valadest. Esimest korda ilmus Silmarillionis. Manwë oli Arda kuningas, Varda Elentári abikaasa, Melkori vend. Manwë Súlimo on Õhu Isand ning valitseb koos oma abikaasa Taeva Emanda Vardaga kogu Ardat Ilmarini kojast maailma kõrgeima mäe Taniquetili tipul. Manwët, kelle nimi tähendab "hea", on nimetatud ka Tuulte Isandaks, sest tema element on õhk, tuul, pilved ja tormid. Talle on kallid kotkad ja kõik teised linnud. Manwë näeb kogu maailma taevalaotuse all ning tema hingus on kõigis maailma olendites. Tema südamele seisavad kõige lähemal vanjarid oma luuleoskuse tõttu, mis kujutab endast Arda Kuninga suurimat naudinguallikat.

Manwë
Sünniaeg	Enne Esimese Ajastu algust ja Arda loomist
Surmaaeg	surematu
Rahvus	Ainur
Kultuur	Valar
Sugu	mees
Teised nimed	Mânawenûz, Súlimo, Arda kuningas, Õhu Isand, Tuulte Isand

Välimus

Tema silmad ja rõivad on sinised, tema skepter on valmistatud safiirist.

Taust

Manwë (koos oma venna Melkoriga) oli võimsaim Ainur, kuna just tema mõistis kõige paremini Eru tahet. Kui Melkor hakkas Ainurite Muusikas ebakõla tekitama oli just Manwë see, kes võttis juhtimise üle. Kui Arda oli loodud siis määrati ta Arda kuningaks. Manwë oli lahke, halastav ning naiivne valitseja. Ta ei suutnud mõista ega näha kurjust, isegi mitte oma vennas. Ta vabastas Mandose Saalidest Melkori, kes külvas kõigepealt Fëanoris viha valarite vastu, mürgitas Valarite puud, tappis Finwë ja varastas Silmarilid, põhjustas Noldorite mässu. Noldorid tõttasid seejärel eesotsas Fëanori ja Fingolfiniga Beleriandisse sajanditepikkusse sõtta Morgothiga Silmarilide tagasivõitmise eesmärgil. Haldjad langesid järgemööda lahingutes, tagasi läände pöördusid neist väga vähesed. Pärast Melkori langust Raevusõjas heidab Manwë ta Tühjusse.

Vaata ka

• Valarid

Kirjandus

• "Tolkieni entsüklopeedia" 1977 David Day, tõlk. Marek Laane 2002