Mannerheimi rist
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Mannerheimi rist (soome keeles Mannerheim-risti, rootsi keeles Mannerheimkorset) on Soome sõjaline teenetemärk, mida anti välja jätkusõja ajal ja järel.
Mannerheimi rist oli jalaväekindral Adolf Ehrnroothi arvates kaitsejõudude juhataja Gustaf Mannerheimi enda välja pakutud. Mannerheim soovis teenetemärki, mida võidi samasugusena - ilma varasema "järguosata" - anda nii kindralile kui sõdurile. Teenetemärki siiski ei antud, saaja nimetati teenetemärgi kandjaks, Mannerheimi risti rüütliks.
Märgil on kaks järku, kuid 1. järgu risti on saanud vaid kaks sõjaväelast, Mannerheim ise ja Erik Heinrichs. Mannerheimi ristist rääkides peetakse tavaliselt silmas just 2. järku. Mannerheimi risti rüütliks (Mannerheim-ristin ritari) nimetati 191 sõjaväelast. Neli neist on saanud risti kahel korral.
Mannerheimi risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad Vabadusristi rüütli klassi. Rüütli klassi sisemises järjestuses on 1. järgu Mannerheimi rist teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljas. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.
Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. Seadus autasude andmisest... 14. mail 1943. aastal, kui risti saamisele liideti riigi varudest makstav autasu 50 000 marka, mis suuruselt võrdus 1943. aastal ametlikult teenistuses oleva leitnandi aastapalgaga. Teise muutusena lisati 18. augustil 1944. aastal võimalus autasustada sõjaväelast teist korda uute kordaminekute eest.
Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud iseseisvuspäeva vastuvõtule alates 1994. aastast, kui president Ahtisaari kutsus kõik siis veel elus olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulud vastuvõtule esimesena. Viimase rüütlina suri 1. novembril 2020 Tuomas Gerdt. 2011. aastal kutsutuist suri Heikki Nykänen 7. detsembril 91-aastaselt.
Juriidiliselt võib Mannerheimi risti veel ka tänapäeval välja anda, kuid rahuajal ja ka väiksema sõjalise konflikti puhul on see väga ebatõenäoline.