Mana (jumal)

Surnuteriigi haldjatena esinevad Mana ja Tooni, Kääbas ja Kalm.

Nimest

Mana nimi on rahva seas rohkem tuntud, kui Tooni on surnuvalla, altmaailma valitseja. Mana sõna on nimest Manala tekkinud, Manala aga sõnast Maan ala, maa all. Mõnes kohas räägitakse veel meie päevil Maanala. Ajajooksul tekkis Maan alast Manala, mis õieti maa-alust kohta tähendab, nagu "Kalevalaski" öeldakse:
Maanalasta maanki alta
Tähendab: Manalast maagi alt.

Uskumus

Tegelikult peetakse manalasi headeks vaimudeks, kes õnne toovad ja keda igaüks tahaks heameelega näha. Heast, vagast inimesest öeldakse : ta on vaga kui manalane! Manalaste maaks nimetatakse vahel surnuaedagi. Manalane jääb nimeks kõigile hauas hingajatele, ilma et nimi hingaja häid omadusi rõhutaks. Paganus tundis Manalat, Tonelat jne., kus surnud hinged, head ja kurjad, kõik üheskoos "manalastena", Mana miniate, poegade, tütarde vagusat elu elasid. Rahvaluules esineb surm, surmahaldjas harukorral ka Toone nime all; tema ja surnute asukohta hüütakse Toonelaks.
Käisin eile Hiielassa
Tunaele Tonelaasa
Eile eide haua pealla

Kirjandus

• Eisen, M. J. "Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats 1995, nr 2, lk 33-34