Mait Merivald
Mait Merivald (17. mai 1940 Kuressaare – 30. detsember 2019 Kuressaare) oli Saaremaa Rahvateatri näitleja.[1]
Lapsepõlv ja haridus muuda
1940. aastal 17. mail Kuressaares sündinud Maitu kasvatasid meremehest isa Jaan ja kasuema Vilhelmine (ema suri, kui Mait oli 5-kuune). Varane lapsepõlv möödus teise maailmasõja ajal. Isa ja poja suhted olid hoolivad ja teineteist austavad. Peale isa surma (1963), kasvatas Maitu kasuema Vilhelmine üksinda.
Mait Merivald lõpetas Kuressaare Algkooli ja Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli 8 kl. Õppinud Tartu Raudteetehnikumis ja lõpetanud Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi.[2]
Töökäik muuda
Mait oli töötanud Saare Maaparanduse Valitsuses magistraalkraavide hooldajana. Seejärel oli Eesti Põllumajandusehituse (EPT) jaoskonnas meister. 1979. aastast töötas Mait Saare Kolhoosidevahelises Ehituskontoris (KEK) töödejuhatajana. Põhiliseks ülesandeks olid maamõõtmisega seotud tööd. 1993. aastal jätkas Mait tööd eraettevõttes, kus tegelas sanitaartehniliste tööde ja välistrasside ehitusega.[3]
Teatritegevus muuda
Mait Merivald mängis rohkem kui 50 teatrilavastuses. Mänginud on ta SA Kuressaare Teater lavastustes ja Kuressaare Linnateatris, näiteringides (Salme Vallateater). Saaremaa Rahvateatri liikmeks sai ta 1964. aastal. Mait on laval publikut lõbustanud üle 600 korra.[3] Nende rollide nimistu, mida Maidul harrastusnäitlejana erinevate lavastajate juhendamisel lavalaudadel õnnestus etendada, paneks kadedust tundma paljud kutselised näitlejad. 2005. aastal kirjutas Aare Laine ajakirjas Meie Maa artikli „ Mait Merivald - mees mitme näoga“ See artikkel näitab selgelt, et teater ja Mait Merivald – „ei need teineteisest lahus olla saa“. Kõike seda on ta teinud oma põhitöö ja pere kõrvalt. Teatri pärast on Mait loobunud ka parematest töökohtadest.[1]
„Teater on aga ka palju andnud. Proovides sa lõõgastud, kõik räägivad siin oma jutte. Tekib ühe pere tunne. Ringreisid on olnud kõik meeldejäävad. Ma olen end siin proovile pannud. Naudin proovides ka lavastajate tööd. Mõnikord on neil õnnestunud minust hoopis teine mees teha. Ja see teeb endale ka rõõmu,“ toob Mait Merivald välja teatri põhitõdesid.[1]
Isiklikku muuda
Väikese lapsena õppis Mait kirikuõpetaja Evald Aaviku käe all mandoliinimängu ja hiljem, koolis, karmoškat. Teatriga alustas Mait Saare EPT näiteringis. Ta on osalenud estraadietendustes, laulnud Kingissepa EPT meesansamblis ja veidi aega ka segaansamblis. Rahva ette on Mait astunud ka rahvatantsurühma liikmena. Pulmavanem oli alates 1965. aastast, oma kõlava hääle ja hea diktsiooniga on Mait inimesi lõbustanud ligi sajal korral.
Mait Merivald oli aastatel 1961- 1974 abielus Pilvi Merivaldiga, kellega on tal kolm last Signe, Aivo, Viljar.
Rollid muuda
- 1965 – Hannes (J.Teder „Toomapäev“)
- 1969 – Jaan (Immanuel Pau „Ohtlikud kohtumised“)
- 1971 – Todi (Heino Anto „Merepojad“)
- 1972 – Jüri (Juhan Smuul „Atlandi ookean“)
- 1974 – Kapral (Oskar Luts, A. Särev, „Tagahoovis“)
- 1975 – Saukas (Herman Sergo, R. Rooväli „Meri kutsub“)
- 1975 – Vaskov (Boriss Vassiljev „Koidikud on siin vaiksed“)
- 1976 – Madis (Johann Kantswey „Mihkel ja Liisa“)
- 1977 – Miljonär (L. Ustinov „Viimane vaene“)
- 1977 – Mihkel (Eduard Vilde, P.aul-Erik Rummo „Mahtra sõda“)
- 1978 – Faust (Y. Gandon „Kolm Margaritat“)
- 1979 – Kosilane Jaak (Eduard Vilde „Vigased Pruudid“)
- 1979 – Muinasjutuvestja (Paul Kilgas „Kääbus Nina“)
- 1979 – Panda (A. Saal, Immanuel Pau „Vambola“)
- 1980 – Villu Aunvärk (Vladimir Beekman „Hunditubakad“)
- 1980 – Sander (Albert Uustulnd „Soolane suudlus“)
- 1982 – Mulk (August Kitzberg, J. Simm „Kosjasõit“)
- 1982 – Jooram (Hugo Raudsepp „Mikumärdi“)
- 1984 – Tobu- Kusta (Teuvo Pakkala „Parvepoisid“)
- 1987 – Lücke (Ardi Liives, Andres Särev „Vaikne nurgake“)
- 1985 – Martin (Ardi. Liives „Suudlus enne koitu“)
- 1987 – Sander (Albert Uustulnd „Neptuni pärijad“)
- 1988 – Vallavaene (Hella Wuolijoki „Niskamäe noorperenaine“)
- 1989 – Reemet (O. Kool „Üksiku mehe maja“)
- 1989 – Kapten (E. O. Neill „Sealpool silmapiiri“)
- 1988 – Akusti (Hella Wuolijoki „Niskamäe noorperenaine“)
- 1992 – Teofilos Ferekis (D. Psafas „Vajatakse valetajat“)
- 1993 – Jõnn (Juhan Smuul „Kihnu Jõnn“)
- 1994 – Toomas (Hugo Raudsepp „Tagatipu Tiisenoosen“)
- 1995 – Miki (H. Karro, Walt Disney „Piilupart ja Piilupoisid“)
- 1996 – Hall (Enn Vetemaa „Roosiaed“)
- 1996 – Valentin (Peter Karvaš „Kesköö-missa“)
- 1997 – Knauer (T. Tagamets „Hans Hädavares“)
- 1997 – Lotimütsi peremees (Victor Leon, Leo Fall „Lõbus talupoeg“)
- 1997 – Walde (Bruno Pao „Vastu hakata või alla anda“)
- 1998 – Bander (V.ilis Lacis „Kaluri poeg“)
- 1999 – Hotelliomanik (N. Manzari „Surnud ei maksa tulumaksu“)
- 2003 – Pootsman (Aadu Hint „Kotermann ehk ………“)
- 2003 – Toomas (Juhan Jaik „Tooma poisid“)
- 2005 – Klient (Mika Waltari „Gabriel, tule tagasi“)
- 2002 – Kusti (Jüri. Tuulik „Abruka lood Abrukal“)
- 2005 – Kingsepp Jakob (L. Holberg „Purjus peaga paradiisi“)
- 2002 – Mees (Aldo. Niccolai „Põgenemine“)
- 2007 – Kalur (Jüri Tuulik „Abruka aeg“)
- 2011 – Fotograaf (Jüri Tuulik „STB 72-08“)
- 2012 – Kõrtsmik (August Kitzberg, V. Uibo „Kauka jumal“)
- 2006 – Henri II (James Coldman „Lõvi talvel“)
- 2006 – Peremees, politseinik ja siniste koerte kuningas (Gyuela Urban „Sinine kutsikas“)
- 2006 – Isa (Doris Kareva, Marie. Under, Jaan. Kruusvall, Anton Hansen. Tammsaare „Nulltund“)
- 2005 – Juubilar (Albert Uustulnd „Juubelipidu“)
- 2010 – Vooges ( August Mälk „Läänemere isandad“)
Teleseriaal muuda
- 2008 – Jaan Sokk („Kelgukoerad“, „Kuhu juhatavad hinged“)
Lavastajana muuda
- 1997 – Bruno Pao „Vastu hakata või alla anda“
Tunnustus muuda
Maidu humoorikad ütlemised ja põhjatu anekdoodivaramu olid oodatud igas seltskonnas ja igal koosviibimisel. Tema näitlejaandekust ja rolli sisseelamise oskust on märganud ka ranged teatrikriitikud ning mitmel ülevaatusel auväärsed žüriiliikmed. Loorbereid on Mait Merivald lõiganud üleriigilistel konkurssidel ja maakonnasisestel teatripäevadel-ülevaatustel. Suurimaks kordaminekuks teatrilaval pidas staažikas näitleja kingsepp Oskari rolli Oskar Lutsu kirjutatud komejandis „Tagahoov“, mille tõi lavale tollane rahvateatri peanäitejuht Rein Rooväli. Selle osatäitmise eest anti vabariiklikul konkursil saarlasele parima meesosatäitja nimetus. Tunnustust on Mait Merivaldile jagatud teistegi osatäitmiste eest nii mandril kui Saaremaal. Mait Merivald oli mees, kes jõudis asju teha ja tegi seda kõike rõõmuga.
- 1972 – KM aukiri Todi osatäitmise eest Heino Anto „Merepoegades“
- KO aukiri SRT 10. aastapäeval
- 1974 a/ü ja KM diplom Kaprali osatäitmise eest Oskar Lutsu „Tagahoovis“
- 1978 – ETÜ aukiri SRT 15 aastapäeval
- 1983 – RLM aukiri SRT 20. aastapäeval
- 1987 – PLM aukiri Lücke osatäitmise eest Oskar Lutsu „Vaikses nurgakeses“
- 1988 – Esimene üle- eestiline naljameeste konkursi Naljatilk, Haljalas grand prix (koos Lea Kuldsepaga)
- 1988 – EKP RK aukiri SRT 20 aastapäeval
- 1988 – SRT teenete märk
- 1998 – SRT tänukiri SRT 35. aastapäeval
- 2003 – EHLi tänukiri SRT 40. aastapäeval