Maahoki olümpiamängudel

Maahokit mängitakse olümpiamängudel meeste võistlusena alates 1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis, kus osales kuus võistkonda, sealhulgas neli Suurbritanniast ja Iirimaalt.

Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Maahoki
Maahoki

Maahoki ei kuulunud 1924. aasta suveolümpiamängude programmi Pariisis rahvusvahelise alaliidu puudumise tõttu. Rahvusvaheline Maahoki Föderatsioon (FIH, Fédération Internationale de Hockey) asutati samal aastal Pariisis vastusena olümpiamängudelt eemale jäämisele. Meeste maahokist sai püsiv olümpiaala järgmistel olümpiamängudel, 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdami.

Pikka aega domineeris India olümpiamängudel, võites aastatel 1928–1964 meeste seitse olümpiavõitu kaheksast. Hiljem domineeris Pakistan, võites aastatel 1956–1984 kolm kuld- ja kolm hõbemedalit. India võitis oma viimase maahoki olümpiavõidu 1980. aasta suveolümpiamängudel Moskvas ja Pakistan neli aastat hiljem 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses.

Alates 1972. aastast on olümpiavõitjad riigiti vaheldunud. Alates 1968. aastast on mitmed lõunapoolkera riigid võitnud medaleid meeste ja naiste maahokis, sealhulgas Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina ja Zimbabwe. Põhjapoolkera juhtivad meeskonnad on tulnud Hollandist ja Saksamaalt.

Hispaania on mitmetel olümpiamängudel meeste võistlustel üritanud kuldmedalit võita, kuid võitnud kolm korda hõbemedalid aastatel 1980, 1996, 2008 ja ühe korra pronksi 1960. Austraalia oli osalenud 11 olümpiamängudel ilma kuldmedalit võitmata, enne kui nad 2004. aastal võidu saavutasid.

Esimene naiste olümpiamäng maahokis toimus ROK-i heakskiidul 1980. aasta suveolümpiamängudel. Kunstmurul mängiti maahokimänge esmakordselt 1976. aasta olümpiamängudel Montréalis.

Kuni 1988. aasta olümpiamängudeni oli turniir kutseline, kuid FIH kehtestas kvalifikatsioonisüsteemi alates 1992. aasta mängudest. India on 11 medaliga (8 kuld-, 1 hõbe- ja 2 pronksmedalit) juhtiv riik meeste medalite üldarvestuses. Nii meeste kui ka naiste üldarvestuses on juhtival kohal Holland 17 medaliga (5 kuld-, 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit). India on juhtpositsioonil ka enim kuldmedaleid võitnute üldarvestuses.

Meeste turniirid muuda

1920. aastal osales ainult neli riiki ja toimusid alagrupi mängud, mille tulemusel selgusid medalivõitjad. 1932. aastal toimus kolme osalenud riigi vahel turniir ja nii selgusid medalivõitjad.

Aasta Korraldaja Kuldmedalimäng Pronksmedalimäng
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1908  
London
 Suurbritannia
(  Inglismaa)
8–1  Suurbritannia
(  Iirimaa)
 Suurbritannia
(  Šotimaa)
 Suurbritannia
(  Wales)
Pronksi mängu
ei toimunud
1912  
Stockholm
Turniiri ei toimunud Turniiri ei toimunud
1920  
Antwerpen
 
Suurbritannia
 
Taani
 
Belgia
 
Prantsusmaa
1924  
Pariis
Turniiri ei toimunud Turniiri ei toimunud
1928  
Amsterdam
 
India
3–0  
Holland
 
Saksamaa
3–0  
Belgia
1932  
Los Angeles
 
India
 
Jaapan
 
USA
osales
3 riiki
1936  
Berlin
 
India
8–1  
Saksamaa
 
Holland
4–3  
Prantsusmaa
1948  
London
 
India
4–0  
Suurbritannia
 
Holland
1–1
4–1
(kordus mäng)
 
Pakistan
1952  
Helsingi
 
India
6–1  
Holland
 
Suurbritannia
2–1  
Pakistan
1956  
Melbourne
 
India
1–0  
Pakistan
 
Saksamaa ÜV
3–1  
Suurbritannia
1960  
Rooma
 
Pakistan
1–0  
India
 
Hispaania
2–1  
Suurbritannia
1964  
Tokyo
 
India
1–0  
Pakistan
 
Austraalia
3–2
lisaaeg
 
Hispaania
1968  
México
 
Pakistan
2–1  
Austraalia
 
India
2–1  
Saksa FV
1972  
München
 
Saksa FV
1–0  
Pakistan
 
India
2–1  
Holland
1976  
Montréal
 
Uus-Meremaa
1–0  
Austraalia
 
Pakistan
3–2  
Holland
1980  
Moskva
 
India
4–3  
Hispaania
 
NSVL
2–1  
Poola
1984  
Los Angeles
 
Pakistan
2–1
lisaaeg
 
Saksa FV
 
Suurbritannia
3–2  
Austraalia
1988  
Seoul
 
Suurbritannia
3–1  
Saksa FV
 
Holland
2–1  
Austraalia
1992  
Barcelona
 
Saksamaa
2–1  
Austraalia
 
Pakistan
4–3  
Holland
1996  
Atlanta
 
Holland
3–1  
Hispaania
 
Austraalia
3–2  
Saksamaa
2000  
Sydney
 
Holland
3–3
(5–4)
karistuslöögid
 
Lõuna-Korea
 
Austraalia
6–3  
Pakistan
2004  
Ateena
 
Austraalia
2–1
lisaaeg
 
Holland
 
Saksamaa
4–3
lisaaeg
 
Hispaania
2008  
Peking
 
Saksamaa
1–0  
Hispaania
 
Austraalia
6–2  
Holland
2012  
London
 
Saksamaa
2–1  
Holland
 
Austraalia
3–1  
Suurbritannia
2016  
Rio de Janeiro
 
Argentina
4–2  
Belgia
 
Saksamaa
1–1
(4–3)
karistuslöögid
 
Holland
2020  Tokyo

Naiste turniirid muuda

1980 ja 1984. aastal eraldi medalimänge ei peetud ja medalikohad selgusid alagrupi mängude põhjal. 1984. aasta USA ja Austraalia lõpetasid täpselt sama arvu punktide ja sama väravate vahega. Vastastikusel tulemusel polnud mingit tähtsust, kolmanda koha eest võeti kasutusele karistuslöögid; tulemus: 10-5 USA jaoks.

Aasta Korraldaja Kuldmedali mäng Pronksmedali mäng
Kuld Tulemus Hõbe Pronks Tulemus 4. koht
1980  
Moskva
 
Zimbabwe
 
Tšehhoslovakkia
 
NSVL
 
India
1984  
Los Angeles
 
Holland
 
Saksa FV
 
USA
(10–5)
karistuslöögid
 
Austraalia
1988  
Seoul
 
Austraalia
2–0  
Lõuna-Korea
 
Holland
3–1  
Suurbritannia
1992  
Barcelona
 
Hispaania
2–1
lisaaeg
 
Saksamaa
 
Suurbritannia
4–3  
Lõuna-Korea
1996  
Atlanta
 
Austraalia
3–1  
Lõuna-Korea
 
Holland
0–0
(4–3)
karistuslöögid
 
Suurbritannia
2000  
Sydney
 
Austraalia
3–1  
Argentina
 
Holland
2–0  
Hispaania
2004  
Ateena
 
Saksamaa
2–1  
Holland
 
Argentina
1–0  
Hiina
2008  
Peking
 
Holland
2–0  
Hiina
 
Argentina
3–1  
Saksamaa
2012  
London
 
Holland
2–0  
Argentina
 
Suurbritannia
3–1  
Uus-Meremaa
2016  
Rio de Janeiro
 
Suurbritannia
3–3
(2–0)
karistuslöögid
 
Holland
 
Saksamaa
2–1  
Uus-Meremaa
2020  
Tokyo


Medalid muuda

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   India 8 1 2 11
2.   Holland 5 6 6 17
3.   Austraalia 4 3 5 12
4.   Suurbritannia 4 2 6 12
5.   Saksamaa 4 2 4 10
6.   Pakistan 3 3 2 8
7.   Hispaania 1 3 1 5
8.   Saksa FV 1 3 0 4
9.   Argentina 1 2 2 5
10.   Zimbabwe 1 0 0 1
  Uus-Meremaa 1 0 0 1
12.   Lõuna-Korea 0 3 0 3
13.   Belgia 0 1 1 2
14.   Hiina 0 1 0 1
  Jaapan 0 1 0 1
  Taani 0 1 0 1
  Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
18.   NSVL 0 0 2 2
  USA 0 0 2 2
20.   Saksamaa ühendatud võistkond 0 0 1 1
Kokku 20 riiki 33 33 34 100
  • Mehed
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   India 8 1 2 11
2.   Pakistan 3 3 2 8
3.   Suurbritannia 3 2 4 9
4.   Saksamaa 3 1 3 7
5.   Holland 2 4 3 9
6.   Austraalia 1 3 5 9
7.   Saksa FV 1 2 0 3
8.   Argentina 1 0 0 1
  Uus-Meremaa 1 0 0 1
10.   Hispaania 0 3 1 4
11.   Belgia 0 1 1 2
12.   Jaapan 0 1 0 1
  Lõuna-Korea 0 1 0 1
  Taani 0 1 0 1
15.   Saksamaa ühendatud võistkond 0 0 1 1
  NSVL 0 0 1 1
  USA 0 0 1 1
Kokku 17 riiki 23 23 24 70
  • Naised
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Holland 3 2 3 8
2.   Austraalia 3 0 0 3
3.   Saksamaa 1 1 1 3
4.   Suurbritannia 1 0 2 3
5.   Hispaania 1 0 0 1
  Zimbabwe 1 0 0 1
7.   Argentina 0 2 2 4
8.   Lõuna-Korea 0 2 0 2
9.   Hiina 0 1 0 1
  Saksa FV 0 1 0 1
  Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
12.   NSVL 0 0 1 1
  USA 0 0 1 1
Kokku 13 riiki 10 10 10 30