Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus[1] ehk MERS-CoV on Coronaviridae sugukonna beetakoroonaviiruste perekonda kuuluv viiruseliik.

MERS-CoV

Taksonoomia
Selts Nidovirales
Sugukond Coronaviridae
Alamsugukond Coronavirinae
Perekond Betacoronavirus
Liik MERS-CoV

Morfoloogia muuda

  Pikemalt artiklis RNA-viirused
  • diameeter 120- 160 nm
  • kapsliga
  • (+)ssRNA lineaarne.

Viiruse lähimad sugulased on Tylonycteris bat coronavirus HKU4 ja Pipistrellus bat coronavirus HKU5.

Genoomist muuda

  • MERS-CoV oli seisuga juuni 2013 sekveneeritud 9 genoomi.

Neli viimati sekveneeritud genoomi:

KF186567 Middle East respiratory syndrome coronavirus Al-Hasa_1_2013
KF186566 Middle East respiratory syndrome coronavirus Al-Hasa_2_2013
KF186565 Middle East respiratory syndrome coronavirus Al-Hasa_3_2013
KF186564 Middle East respiratory syndrome coronavirus Al-Hasa_4_2013[2]

Analüüside tulemusel paigutatakse viirus samasse perekonda SARS-CoV koroonaviirusega (põhjustab inimestel SARS-i).[3]

Viiruseosakeste elujõulisus muuda

MERS-CoV viiruseosakesed ei paljune metsikut tüüpi hiirte, hamstrite, tuhkrute ja mitteinimestest primaatloomade mudelitel.

Marmosettidel aga põhjustab MERS-CoV-nakkus raske hingamisteede haiguse, millega kaasneb progresseeruv pneumoonia.[4]

Patogeensus inimestel muuda

  Pikemalt artiklis Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom

In vitro uuringute põhjal on võimalik järeldada, et viirus võib nakatada nii sigu, ahve kui nahkhiiri).[5]

Täpne MERS-CoV viirusnakkuse levikutee ja reservuaar on teadmata, oletatakse, et viirus võib levida loomalt-inimesele ja inimeselt-inimesele (võimalik ka et uuesti loomale) õhu, piisknakkuse või otsese nahakontakti kaudu.[6] Leviku avastuskohaks peetakse Araabiat ning sealt võis viirus, ka inimeste vahendusel, edasi kanduda paljudesse riikidesse.[7]

MERS-CoVi inhibeerivad ained muuda

In vitro uuringutes on MERS-CoVi viirusevastane toime ribaviriinil.[8]

Ajaloolist muuda

MERS-CoV koroonaviiruse, mis põhjustab osadel inimestel Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroomi, avastas 2012. aasta septembris professor Ali Mohamed Zaki.[9][10]

Nimetused muuda

Novel coronavirus, Human betacoronavirus 2c EMC/2012 (HcoV-EMC), Human betacoronavirus EMC [11].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Saatekiri respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviiruse diagnoosiks, veebiversioon (vaadatud 12.09.2013)
  2. Ian M. Mackay, Middle East Respiratory Syndrome Coronavirus (MERS-CoV), 18. juuni 2013 Veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  3. Gulfaraz Khan, A novel coronavirus capable of lethal human infections: an emerging picture, Virology Journal 2013, 10:66 doi:10.1186/1743-422X-10-66,[1] Veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  4. Falzarano, D. jt, PLoS Pathog.; SciBX 7(36); doi:10.1038/scibx.2014.1079, 18. september 2014, veebiversioon (vaadatud 21.06.2015) (inglise keeles)
  5. Gulfaraz Khan, [A novel coronavirus capable of lethal human infections: an emerging picture http://www.virologyj.com/content/10/1/66], Virology Journal 2013, 10:66 doi:10.1186/1743-422X-10-66, veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  6. New Coronavirus Has Many Potential Hosts, Could Pass from Animals to Humans Repeatedly, [2]
  7. Molecular Epidemiology and Evolution of Viral Pathogens veebiversioon (vaadatud 19.06.2013) (inglise keeles)
  8. Jasper F.W. Chana, Kwok-Hung Chanb, Richard Y.T. Kao jt, Broad-spectrum antivirals for the emerging Middle East respiratory syndrome coronavirus, Journal of Infection, 67. väljaanne, nr 6, detsember 2013, lk 606–616, veebiversioon (vaadatud 20.06.2015) (inglise keeles)
  9. Gulfaraz Khan, A novel coronavirus capable of lethal human infections: an emerging picture, Virology Journal 2013, 10:66 doi:10.1186/1743-422X-10-66 Veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  10. CDC Centers for Disease Control and Prevention, veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  11. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?id=1335626 Middle East respiratory syndrome coronavirus

Kirjandus muuda

Üksküürkaamel