Müller (Rūstuži)

See artikkel on 1788. aastal aadeldatud Liivimaa aadlisuguvõsast; teiste suguvõsade kohta vaata artiklit Müller (suguvõsa).

Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Rüssel, ′Müller Rūstuži kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest) oli täpselt teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Ajalugu muuda

Müllerite päritolu on teadmata. Esimesi teateid nende kohta on XVIII sajandi algusest Riiast. Suguvõsaliin algab Liivimaa õuekohtu advokaadi ja fiskaali Friedrich Christlieb Mülleriga. Tema poeg Jakob Bernhard Müller (1731−pärast 1797) oli Riia linnasekretär. Püha Rooma keiser Joseph II tõstis ta 4. veebruaril (vkj) 1788 aadliseisusse ja sai aadeldamisel nimeks von Müller. Ta võeti 1786. aastal sisseseatud Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Pärast aadlimatrikli taastamist võeti ta sinna 12. jaanuaril (vkj) 1797. aastal vastu.^[1] Suguvõsa kustus ilmselt XIX sajandi algul.

Mülleri suguvõsa mõisavaldused muuda

Liivimaa läti distrikt:
- Lielstraupe (Schloß Groß-Roop) (aprill-juuni 1797, pandivaldus), Rūstuži (Rüssel) (1787−1810)

Viited muuda

↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 371.

Kirjandus muuda

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 371.

[1] Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 371.

[1]