Mõiste

See artikkel räägib mõtlemise algühikust; mõiste kohta Frege mõttes vaata artiklit Mõiste (Frege)

---

Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Puu mõiste on üldistus, mille aluseks on mitmete näidete sarnased omadused. Sellise üldistusega lihtsustatakse reaalsust, kuid see võimaldab abstraktset mõtlemist

(Tavakeeles mõeldakse mõiste all mõnikord ka terminit.)

Mõistete abil mõeldakse asjadest (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu.

Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks.

Mõiste ontoloogiline staatus

Filosoofias puudub üksmeel selle suhtes, kas mõisted kuuluvad vaimu juurde (on vaimuseisundid, vaimuobjektid või võimed) või on nad abstraktsed objektid.

Arthur Schopenhaueri järgi on abstraktsed mõisted mittekaemuslikud kujutlused, "mida mõistus loob suhteliselt vähesel hulgal ühekorraga ja alatiseks, kuid mis ometi hõlmavad, sisaldavad ja esindavad kõiki tegeliku maailma loendamatuid objekte" ehk teisiti öeldes, mõisted on "kujutluse kujutlused".

Mõiste budismis

Mõiste ehk mõtestamine (sanskriti keeles saṃjñā ‘kokkuteadmine’; paali keeles saññā; tiibeti keeles ’du shes; hiina keeles 想 xiang; jaapani keeles sō) on budismis psühholoogiline termin, üks viiest isiksuse koostisosast, mis tähistab mõistelist mõtlemist.

Mõiste tasemel toimub tajutu äratundmine, analüüs ja mõtestamine, mis on vahetult seotud teadvusega, kus toimub millegi konkreetse, näiteks kuju või värvuse äratundmine või emotsioonide, näiteks hirmu või viha tekkimine jne.

Abhidharmas räägitakse kuut liiki mõistetest vastavalt võimete arvule. Mõnikord tähistab mõiste ka teadvust tervikuna kui meele toimimise viisi. Samuti esineb mõiste mõtte kui mõtluse ja keskendumise objekti tähenduses.

Mõistete ajaloolisus

Filosoofia ajaloo uurimise hermeneutilise suuna puhul rõhutatakse mõisteajaloolise lähenemise vajalikkust, kuna mõisted muutuvad koos muutustega filosoofias, eriti selgelt iseloomulike filosoofia ajaloo epohhide vahetumisega. Seega ei pruugi üks mõiste olla läbi filosoofia ajaloo tõlgenduslikult kattuv sama mõistega mõnes muus filosoofia ajaloo epohhis (nt antiigi vabaduse mõiste ei kattu ilmselt uusaja filosoofia vabaduse mõistega).

Mõiste käsitlused tänapäeva teaduses ja filosoofias

Mõiste määratlus

Psühholoogias mõistetakse mõistete all teatud mentaalseid partikulaare. Nende abil seletatakse

• võimet eristada väliselt sarnaseid, kuid loomu poolest erinevaid asju;
• võimet kogemust üldistada;
• kategoriseerimisvõimet;
• sõnadest ja lausetest arusaamise võimet;
• keelelise järeldamise võimet;
• võimet kirjeldada mitme erineva sõnaga iseloomustatavaid asju.

Mõistetega võidakse seletada ka osutamist (reference) ning keeleliste tähenduste avalikkust.

Mõiste teooriad

Psühholoogias on mõiste olemuse kohta kolme tüüpi teooriaid: "prototüübiteooriad" (näiteks James A. Hampton), "eksemplariteooriad" ja "teooriateooriad" (näiteks Alison Gopnik ja Andrew Meltzoff). Näiteks koera mõiste puhul opereeritakse vastavalt koera prototüübiga, koera eksemplaridega või teooriaga (või definitsiooniga) koera kohta.

Neid teooriaid püütakse ka ühitada hübriidteooriaks.

Kas mõisted on loomulik liik?

Edouard Machery väidab, et mõisted ei moodusta loomulikku liiki, sest mõned kõrgemad tunnetusülesanded, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks mõisteid, nõuavad mitut liiki mentaalseid representatsioone, mis vastavad ka erinevatele mõiste teooriatele. Ka Gualtiero Piccinini ja Sam Scott jõuavad järeldusele, et mõistete liik lõheneb mitmeks loomulikuks liigiks, nii et ei pea olema ühtset mõiste teooriat. Nemad aga näevad murdekohti mujal, sealhulgas mittekeeleliste ja keeleliste ülesannete eristuse juures.

Vaata ka

• aposterioorne mõiste
• aprioorne mõiste
• oskuskeel
• teaduslik mõiste
• termin
• terminoloogia