Mälupulk ehk USB-mälupulk (inglise keeles USB flash drive) on USB-pistikuga kokkuehitatud välkmäluseade.

Kui esimesed USB-salvestid olid kuni 10 cm pikkuse pulga kujulised, siis juba 2010. aastail olid mõõtmed vähenenud sedavõrd, et kiip mahuks pistiku enda kesta. Mõõtmeid suurendatakse peamiselt käepärasema kasutamise eesmärgil.

Mälupulk on kaetud plast-, metall- või kummikattega, nii et seda võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja küljes. Ühenduspistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka kattesse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne A-tüüpi USB-pistik, aga leidub teistsuguseidki liideseid. Mälupulk saab voolu arvutist läbi USB-ühenduse.

Mälupulka kasutatakse andmesalvestina nagu varem disketti, kuid sellel on palju suurem andmemahutavus ja andmeedastuskiirus. Seade on disketist palju väiksem ja kergem. Juba 2012. aastast on teada 20 × 15 × 3 mm suurune ja 2 grammi kaaluv mälupulk.[1]

Tehnilised omadused muuda

 
Mälupulga ehitus (umbes 2004. aastast)
1 – mälupulga pistik, 2 – massmälu juhtseade, 3 – testimispunktid, 4 – välkmälukiip, 5 – kristallostsillaator, 6 – märgutuli, 7 – kirjutuskaitse lüliti (valikuline), 8 – teise välkmälukiibi koht

Mälupulkadel kasutatakse porditavat rakendustarkvara (ingl portable software), näiteks LibreOffice Portable, mis töötab ilma sobituse ja seadistuseta erinevates arvutites ja nendega seotud seadmetes. Näiteks võib kanda andmeid pulgalt arvuti kaudu mõnele välisele välisele andmekandjale ja sealt edasi teisele arvutile.

Mälupulkade eluea ja vastupidavuse kohta pole teada täpsemaid uuringuid. Tootjate teateil on salvestatud andmed kasutatavad vähemalt kümme aastat, seejuures lugemiseks teoreetiliselt piiramatul arvul ja kirjutamiseks garanteeritakse 100 tuhat kuni miljon tsüklit mälumooduli kohta. Seepärast hoolitseb kontroller selle eest, et moodulite kirjutuskohti koormataks võimalikult ühtlaselt.

Tingituna suurest nõudlusest mälupulkade järele võidakse neis kasutada madalama kvaliteediga mälukiipe kui mälukaartides ja pooljuhtketastes. Seepärast ei kasutata mälupulka andmete varundamiseks.

Andmeedastuskiirus sõltub USB-liidese versioonist, kuid jääb liidese kiirusest märksa väiksemaks, näiteks USB3.1 korral 10 Gbit/s asemel 5 Gbit/s.

Mälupulgad on olnud enamast A-tüüpi pistikuga. Ühenduse loomiseks mobiilsete seadmetega on siis vaja kasutada üleminekukaablit, nt USB2Micro-USB, USB3USB-C. Tootevalikusse lisandub järjest tooteid, millel juba on väiksem pistik (Type-C) või on see kombinatsioonis A-tüübiga (Type-C + Type-A).

Kasutamine muuda

Mälupulk võib lisaks massmälu funktsioonile täita mitmeid muid ülesandeid adapterina, samuti multimeediaseadmena:

USB-mälupulga võib leida näiteks ka Šveitsi taskunoast.

Ajalugu muuda

 
3,5-tolline ümbrikketas ja mälupulk

Mälupulki hakkasid 2000. aastal müüma Singapuri ettevõte Trek Technology nime all ThumbDrive ja IBM nime all DiskOnKey. Viimase töötas välja Iisraeli ettevõte M-Systems, kes seda ka tootis. DiskOnKey ilmus müügile 15. detsembril 2000 ja selle maht oli esialgu 8 MB, üle 5 korra suurem kui senisel kaasaskantaval andmekandjal disketil (1,44 MB).

Mälupulkade mahutavus hakkas kiiresti kasvama ja seda peaaegu püsival hinnatasemel. 2010. aastal toodeti juba kuni 256-gigabaidiseid mälupulki ja 2017. aastal jõuti 2 terabaidini. 2020. aastate algul on kõige laiemalt kasutusel mälupulgad mahutavusega 16–128 GB.

Viited muuda

  1. "Mini-USB-Stick Custom Micro von Deonet". stick-test.de Redaktion. 8. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2017. Vaadatud 2. detsember 2021.