Mägikurg
Mägikurg (Grus nigricollis) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind. Mägikured on 115 cm pikad, tiibade siruulatus on 200 cm, keskmine kaal 5,35–6 kg. Nende populatsioon maailmas ulatub 10 000 kuni 10 200 isendini. Ida- ja keskosas on populatsioon stabiilne, kuid lääne osas on populatsioon kasvamas.[1] Mägikurg on üks pikemaealisi linde kurgede perekonnas, keskmiselt võib üks isend elada 20–30 aastat. [2]
.jpg)
Mägikurg on punases nimekirjas ohulähedane liik.[3]
Välised tunnused muuda
Täiskasvanud isendile on iseloomulik punane kroon, pea ja kael on mustad. Silmade värvus kollane, silma ülaosas eristatav punakas laik. Kehasuled on hallid, tiivad, saba ja jalad mustad.[1] Noore isendi sulestik on mustjas-hall ja pea on pruunikas. Raskem on aga eristada isast mägikurge emasest. Mõlemad sugupooled on suuruselt sarnased. Värvuse ja sulestiku poolest on nad paeaegu identsed. Efektiivseim viis soo vahet tegemisel on linnuvaatlus, tuleb jälgida pikemaajaliselt nende käitumismustreid.[2]
Toitumine muuda
Mägikured toituvad rohttaimedest, putukatest, tigudest, vähkidest, kaladest, kahepaiksetest, roomajatest, lindudest ja väikeimetajatest.[4]
Pesitsuspaik muuda
Mägikurgede pesitsuspaik asub Lääne-Hiinas Tiibeti mägismaal, vähemal määral ka Indias Ladakhis. Talvituma minnakse Bhutani ja Yunnani, kuid lennatakse ka Kirde-Indiasse.[5] Viieteistkümnest kuureliigist maailmas on mägikurg ainuke alpiinne liik, kelle pesitsusala on 2600–4800 m ja talvitusala 2000–3800 m kõrgusel üle merepinna. Võrreldes teiste kurgedega on nende rände pikkus väga lühike – lühim 200 km või vähem ja pikim 700 km.[3] Mägikurg teeb pesa tarnadest, rohust, veetaimede osadest ja mudast ning ehitab selle märgala rohusaartele või veepinnale.[4]
Levila muuda
Suvel võib kohata mägikurgi enamasti kõrgel Tiibeti kiltmaal. Nad kolivad pesitsushooajaks märgaladele, näiteks loopealsetele ja jõesoodele, talveks aga madalamatele kõrgustele ja kaitstud orgudesse. Parim võimalus kurgesid looduses näha on Hiinas. Väiksem populatsioon pesitseb Vietnamis, Bhutanis, Indias ja Sikkimi põhjaosas.[5]
Oht muuda
Mägikurgedel on looduses mitmeid ohte. Kurgede munad on toiduks varestele ja muudele suurematele lindudele, mistõttu on munemis- ja koorumisperioodil vanemlinnud pesa ümber väga valvsad. Linnud võivad elavad üsna inimasustuse lähedal. Sageli võivad kurgedele ohuks olla karjakasvatajate koerad, kes söövad mune ja püüavad poegi. Lisaks on kurgedele ohtlik alade kuivendamine, sest selle tõttu on kiskjatel võimalik kergemini ligi pääseda nende pesitsuspaikadele.[2]
Kaitsestaatus muuda
Mägikurg on IUCNi ohustatud liikide punases nimekirjas märgitud ohulähedaseks liigiks. Ohulähedase liigi saatus tähendab, et linnud on seaduslikult kaitstud Hiinas, Indias ja Bhutanis.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Black-necked crane". International Crane Foundation (Ameerika inglise). Vaadatud 23. märtsil 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Team, Operation Migration (7. september 2021). "Black-Necked Crane: The Ultimate Guide – Operation Migration". operationmigration.org (Ameerika inglise). Vaadatud 23. märtsil 2023.
- ↑ 3,0 3,1 Raja, Mari (2022). "KURGEDE (SUGUKOND GRUIDAE) RÄNDEÖKOLOOGIA" (PDF). Eesti maaülikool. Vaadatud 23. märts 2023.
- ↑ 4,0 4,1 "Mägikurg – Tallinna Loomaaed". Vaadatud 23. märtsil 2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Black-Necked crane". IUCN Red List. 20. märts 2020. Vaadatud 23. märts 2023.