Málaga CF

Hispaania jalgpalliklubi

Málaga Club de Fútbol on Hispaania jalgpalliklubi, mis tegutseb Málagas. Málaga CF mängis Hispaania kõrgliigas aastatel 20082018. Hooajal 2019–2020 mängitakse esiliigas.

Málaga CF
Täisnimi Málaga Club de Fútbol S.A.D.
Asutatud 1948
Väljak La Rosaleda
Mahutavus 30 044[1]
Omanik Abdullah Al Thani
President Abdullah Al Thani
Peatreener Víctor Sánchez
Liiga Segunda Division
2021/22 18. koht (Segunda Division)
Internet Klubi koduleht
Kodus
Võõrsil

2010. aasta juunis ostis klubi Katari sheikh Abdullah Bin Nassar Al-Thani. Kuu hiljem sai ta klubi presidendiks. Uueks klubi treeneriks määrati Manuel Pellegrini, samas ostis klubi tähtmängijaid nagu Ruud van Nistelrooy, Santi Cazorla ja Martín Demichelis.

Málaga CF parim tulemus Hispaania kõrgliigas on neljas, mis on saavutanud hooajal 2011–2012. Hooajal 2012–2013 osales klubi UEFA Meistrite Liigas, kus veerandfinaalis kaotati Dortmundi Borussiale kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 2:3. UEFA karika hooajal 2002–2003 jõudis Málaga CF samuti kaheksa parema sekka.

Klubi kodustaadion La Rosaleda, mis mahutab 30 044 pealtvaatajat.

Ajalugu muuda

Eellugu muuda

Malaga linna esimene jalgpalliklubi Málaga Foot-Ball Club asutati aastal 1904.[2] Tegu oli kogukonnaga, mille eesmärk oli propageerida jalgpalli, mis oli malagalaste jaoks uus spordiala. Jalgpalli jõudis Malagasse Suurbritanniast. Klubi esimesed vastased olid välismaiste kaubalaevade, mis kohalikus sadamas peatusid, meeskonnad. Aastal 1907 tegi Málaga FC uusi samme jalgpalli populariseerimise suunas.[2]

Aastal 1912 asutati rivaalklubi FC Malagueño, mis hakkas Málaga FC-ga konkureerima; viimane oli vahepeal liitunud mõne väiksema klubiga nagu näiteks Málaga Racing. Aastal 1927 määras kuningas Alfonso XIII Málaga FC-le kuningliku toetuse ning klubi uueks nimeks sai Real Málaga FC.[3]

 
Málaga meeskond aastal 1922

1929.–1930. aasta hooajal said nii Real Málaga FC kui ka FC Malagueño Tercera Divisióni (riigi tugevuselt neljanda liiga) asutajaklubideks. 1930. aasta lõpus reformiti Málaga FC-d ning klubi uueks nimeks sai Málaga Sport Club.[3]

Klubide liitumine aastal 1933 muuda

  Pikemalt artiklis CD Málaga

Aastal 1933 liitusid Málaga SC ja FC Malagueño, loodud klubi nimetati Club Deportivo Malacitano. Tegelikult polnud tegu liitumisega, vaid FC Malagueño nimevahetuse ja Málaga SC, millel oli väiksem rahastus ja nõrgem meeskond, sulgemisega.[4] Uus klubi päris kogu FC Malagueño meeskonna, kõik mängijad sõlmisid lepingu CD Malacitanoga.[4]

Aastal 1934 tegi uus klubi oma debüüdi Segunda Divisiónis aastal 1934, kui liigas osalevate meeskondade arvu tõsteti kümnelt kahekümne neljale. Järgnes mitu hooaega Segunda Divisiónis kuni võistlus peatati Hispaania kodusõja tõttu.

Aastal 1941 sai klubi uueks nimeks Club Deportivo Málaga ning mindi uuele staadionile, La Rosaledale.[5]

Esimesed aastad kõrgliigas muuda

Aastal 1949, pärast aastaid Segunda Divisiónis (esiliigas) ja kolmandas liigas, tõusis Málaga esimest korda kõrgliigasse.

1948.–1949. aasta hooajal oli Málaga klubi esimees Miguel Navarro Nogueroles ja peatreener Luís Urquiri, hõbemedal ja pääs kõrgliigasse teeniti hooaja viimase mänguga, kolmandale kohale jäänud Granada meeskonna ees tagati edu omavaheliste mängude väravate vahega. Meeskonna parimaid mängijaid sellel hooajal oli ründaja Pedro Bazán, kes lõi 4. jaanuaril 1949 Hérculesi võrku üheksa väravat ning oli ka kokkuvõttes parim väravakütt.[6]

La Ligasse jäädi kaheks hooajaks, peatreeneriks oli klubi kunagine mängija Ricardo Zamora. 1950.–1951. aasta hooajal jäi kõrgliigasse püsimajäämisest puudu vaid üks punkt.

Tagasi kõrgliigasse tõusti nii 1952 kui ka 1954, kuid mõlemal korral langeti uuel hooajal kohe esiliigasse tagasi.[7] 1952.–1953. aasta hooaega jäi kaunistama rekordiline 6:0 koduvõit Madridi Reali üle.[8]

1970. aastate esimese poole kuldne ajastu muuda

1960. aastatel sai Málaga veel mitu võimalust kõrgliigas, kuid kõik need lõppesid ebaeduga järgmisel hooajal.[7] 1969.–1970. aasta hooajal saadi tõusti uuesti La Ligasse, sellel korral jäädi esimees Antonio Rodríguez Lópeze ja treener Jenő Kalmári juhtimisel sinna koguni viieks hooajaks.[7] Aastal 1971 sattus klubi president Antonio Rodríguez López maffiaga pahuksisse ning ta mõrvati. Uueks presidendiks sai Rafael Serrano Carvajal.[9][10]

Oskuslikud mängijad, näiteks Miguel Ramos Vargas "Migueli", Sebastián Viberti, Juan Antonio Deusto ja José Díaz Macías, viisid klubi 1971.–1972. ja 1973.–1974. aasta hooaegadel kõrgliigas seitsmendale kohale, mis oli selleks hetkeks klubi ajaloo parim sooritus.[11][12] 1972. aastal võitis Málaga väravavaht Deusto Ricardo Zamora auhinna ning 1972.–1973. aasta hooajal jõuti karikasarjas poolfinaali, kus kaotati Athletic Bilbaole.[13] 1971.–1972. aasta hooaja sisse mahtus ka esmakordne võit Camp Noul FC Barcelona vastu. Aastal 1973 valiti klubi hümniks "Málaga La Bombonera", laul on tänapäevalgi Málaga jalgpalliklubi ametlik hümn.

 
Málaga meeskond aastal 1983

1974. aastal lahkus klubist staarmängija Viberti ning sellega lõppes ka nn kuldse ajastu, järgmisel hooajal langeti tagasi esiliigasse.

CD Málaga sulgemine 1992. aastal muuda

Aastal 1992 lõpetas CD Málaga rahaliste raskuste tõttu tegutsemise.[14].

Club Atlético Malagueño muuda

Endine CD Málaga reservmeeskond, 25. mail 1948 asutatud Club Atlético Malagueño, mis tekkis, kui CD Málaga võttis üle väiksema klubi CD Santo Tomás, sattus pärast CD Málaga sulgemist linna esindusmeeskonna rolli.

1959.–1960. aasta hooajal oli CD Málaga sattunud oma reservmeeskonnaga samasse liigasse, see oleks reeglite järgi tähendanud Club Atlético Malagueño automaatset langemist tase madalamale. Selle vältimiseks otsustati Atlético Malagueño registreerida jalgpalliliidu juures eraldiseisva klubina. Tänu sellele pääses kunagine reservmeeskond Atlético Malagueño 1992. aastal sulgemisest.

1992.–1993. aasta hooajal mängis CA Malagueño tugevuselt neljanda liiga 9. alagrupis. Edukas hooaeg tagas pääsu Segunda División B-sse, kus püsiti vaid ühe hooaja ning taas olid tekkimas rahalised raskused.

Uus nimi: Málaga CF muuda

19. detsembril 1993 toimus klubi liikmete seas referendum, millega otsustati vahetada nime, CA Malagueñost sai Málaga Club de Fútbol S.A.D.

Uue sajandi alguses oli Málaga käsutuses palju noori ning andekaid mängijaid ja moodsam staadion. Kuigi koht UEFA Meistrite Liigas jäi unistuseks, oldi populaarse peatreeneri Joaquín Peiró juhtimise all võrdlemisi edukad.

2002. aastal võisteldi Intertoto karikavõistlustel, kus võideti Genti, Willem II ja Villareali ning toodi koju siiani ainus ametlik karikavõit. Järgmisel hooajal jõuti UEFA karikas üllatuslikult koguni veerandfinaali, kus tuli penaltitel tunnistada Boavista paremust; teel veerandfinaali võideti Sarajevo Željezničari, Newcastle Unitedit, Wronki Amicat, Leeds Unitedit ja Ateena AEK-i.

Pärast Peiró erruminekut hakkas klubi vaikselt staaridest tühjaks voolama, Malagast lahkusid Darío Silva, Kiki Musampa, Julio Dely Valdés ja Pedro Contreras. Uueks peatreeneriks sai Juande Ramos, kelle käe all võideti FC Barcelonat 5:1. Málagas laenulepingu alusel viibinud Salva Ballesta lõi Kataloonia hiidude vastu kübartriki; Ballestal jäi Pichichi auhinnast puudu vaid kaks väravat. Ramos vahetas hooaja lõpus klubi ning asus tüürima Sevillat, tema asemele palgati peatreeneriks Gregorio Manzano.

Málaga allakäik ja finantsraskused muuda

Manzano juhtis Málaga küll 2004.–2005. aastal teist hooaega järjest 10. kohale, kuid hooaeg pärast seda koguti vaid 24 punkti ning jäädi viimaseks, see tähendas järjekordset kukkumist esiliigasse.

Uus hooaeg esiliigas algas küll võrdlemisi hästi, kuid hooaja teises pooles halvenesid mängutulemused drastiliselt ning viimasest kuuest nädalast kaks oldi väljalangemistsoonis. Lõpuks pääseti siiski kolmandasse liigasse langemisest.

2007.–2008. aasta hooaeg algas samuti pauguga, võideti esimesed seitse liigamängu ning oldi kindlal kursil esikohale. Kahjuks lasti tulemustel taas halveneda ning liidripositsioon loovutati Numanciale. Viimasest mängust vajati kõrgliiga koha kindlustamiseks võitu; Antonio Hidalgo kaks väravat Tenerife võrku olid piisavad 2:1 koduvõiduks, esiliiga teiseks kohaks ning kõrgliiga pileti kindlustamiseks.

Abdullah Al Thani ajastu (2010–tänapäev) muuda

Leevendamaks Málaga majanduslikke raskusi, asus tolleaegne klubi president Fernando Sanz investoreid otsima Katarist ning astus läbirääkimistesse šeik Abdullah Al Thaniga.[15] Pärast nädal aega kestnud kõnelusi sai Al Thanist 11. juunil 2010 klubi uus omanik, 28. juulil toimunud liikmete koosolekul nimetati ta Málaga uueks presidendiks.[16][15]

 
Estadio La Rosaleda

Sama aasta suvel palgati peatreeneriks portugallane Jesualdo Ferreira, klubi asepresidendiks ja peadirektoriks nimetati Moayad Shatat. Doha investeeringutega osteti näiteks Salomón Rondóni ja Eliseu mängijaõigused. Sellest hoolimata oldi juba novembris liigatabeli põhjas ning omanikud otsustasid Ferreira vahetada tšiili päritolu Manuel Pellegrini vastu.[17][18]

Uus treener otsustas kaadris veel muudatusi teha ning tõi vanade mängijate asemele näiteks keskkaitsja Martín Demichelise ja poolkaitsja Júlio Baptista.[19] Viis järjestikust võitu ning viik tugeva Athletic Bilbao vastu San Mamésil aitasid meeskonna tagasi rajale ning hooaeg lõpetati 11. kohal.[20][21]

Ueks hooajaks valmistudes allkirjastati Nikega uute mängusärkide sponsorleping.[22] Koostööleping sõlmiti ka UNESCO-ga, organisatsioonist sai klubi peamine särgisponsor.[23] Koosseisu täiendati mitmete suurte nimedega, liitusid näiteks hollandlane Ruud van Nistelrooij, endine Lyoni prantslasest poolkaitsja Jérémy Toulalan ning klubi rekordilise 21 miljoni euro eest Villarrealilt ostetud Santi Cazorla.[24][25][26] Lisaks mängisid eeloleval hooajal suurt rolli Isco, kunagine Hispaania jalgpallikoondise poolkaitsja Joaquín ja vasakkaitsja Nacho Monreal. Hooaeg lõpetati neljandal kohal ning sellega õnnestus esmakordselt klubi ajaloos kvalifitseeruda UEFA Meistrite Liigasse.[27]

Esimesel hooajal Meistrite Liigas satuti ühte alagruppi Milani, Anderlechti ja Zenitiga. Málaga pääses grupist edasi kaotusteta, võideti kõiki vastaseid. Kaheksandikfinaalis mingi kokku Portugali mesitri Portoga ning hoolimata esimeses mängus saadud 1:0 kaotusest, võideti kahe mängu kokkuvõttes 2:1 ning pääseti edasi veerandfinaali. Veerandfinaali esimene kohtumine Saksa meistri Dortmundi Borussia vastu lõppes väravateta viigiga ning jättis malaguistadele võõrsilmänguks hea šansi. Võõrsil oldi küll veel 90. minutil 1:2 juhtimas, kuid Marco Reusi ja Felipe Santana väravad (vastavalt 92. ja 94. minutil) purustasid malagalaste lootused. Pärast mängu teatas president Al Thani, et kavatseb tulemuse UEFA ja FIFA juures vaidlustada, kuna kohtuniku otsused polnud tema hinnangul erapooletud.[28][29]

2013. aasta hooaja alguses avalikustas UEFA, et Málaga (ja veel mõni klubi) eemaldatakse järgmiseks neljaks hooajaks eurosarjadest, kuna nende liigsed võlakoormad lähevad reeglitega vastuollu.[30] Hiljem vähendati mängukeeldu ühele hooajale, see tähendas klubi jaoks eemalejäämist 2013.–2014. aasta UEFA Euroopa Liigast.

2013. aasta suvel müüdi Isco Madridi Realile, Joaquín Fiorentinale ning Toulalan Monacole.[31][32] Vahetus ka peatreener, uueks lootsiks sai sakslane Bernd Schuster.[33]

Aastatel 2013–2018 langeti liigas iga hooajaga aina madalamale positsioonile, kuni 2018. aastal jäädi viimaseks ning langeti esiliigasse. Sellega lõppes klubi kümneaastane aeg Hispaania kõrgliigas.

Aastal 2019 jäädi esiliigas kolmandale kohale, kuid kaotus üleminekumängudes Deportivo de La Coruñale tähendas kõrgliigalootuste luhtumist. 2019.–2020. aasta hooajal jätkab meeskonna peatreenerina Víctor Sánchez.[34]

Saavutused muuda

Riiklikud muuda

Rahvusvahelised muuda

Sõprusturniirid muuda

Trofeo Costa del Sol muuda

Aastatel 1961–1983 korraldas Málaga suvist sõprusturniiri Trofeo Costa del Sol. Selles vahemikus õnnestus võõrustajail endil karikas võita kolmel korral, finaalides võideti vastavalt Madridi Reali, Belgradi Punast Tähte ja Derby Countyt. 1984. aastal tekkis turniiri 19-aastane paus, kuni 2003. aastal traditsioon taaselustati. Costa del Soli võistluste uuel ajastul on Málaga karika teeninud viiel korral, finaalides on võidetud Newcastle Unitedit, Real Betist ja Parmat. Kõik kaheksa karikat on välja pandud klubi kodustaadionil asuvas muuseumis.

Ida-Andaluusia derbi muuda

  Pikemalt artiklis Ida-Andaluusia derbi

Málaga suurim rivaal on umbes 90 kilomeetri kaugusel asuv Granada CF, klubide omavahelisi mänge kutsutakse Ida-Andaluuria derbiks.

Tabel seisuga 6. aprill 2019.[35]

Võistlus Mängud Granada võidud Viigid Málaga võidud Granada väravad Málaga väravad
Primera División 24 8 8 8 22 29
Primera Divisióni üleminekumängud 2 1 1 0 3 2
Segunda División 38 12 10 16 42 58
Segunda Divisióni üleminekumängud 2 1 0 1 3 3
Segunda División B 8 3 5 0 6 3
Tercera División 2 2 0 0 5 2
Copa del Rey 9 5 1 3 15 10
Kokku 85 32 25 28 96 107

Praegune koosseis muuda

Seisuga 22. september 2019

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1   VV Munir
3   KA Diego González
4   KA Luis Hernández
5   KA David Lombán
6   PK Badr Boulahroud
7   KA Juankar
8   PK Adrián (kapten)
9   Armando Sadiku (laenul Levantest)
10   Lorenzo González
11   PK Renato Santos
12   KA Cifu
14   PK Esteban Rolón
15   KA Mikel Villanueva
16   PK Juanpi
20   PK Keko
Nr. Positsioon Mängija
22   PK Dani Pacheco
24   PK Mohamed Benkhemassa
27   PK Hugo Vallejo
28   KA Ismael Casas
30   PK Ramón Enríquez
31   PK Hicham Boussefiane
33   PK Iván Jaime
34   KA Luis Muñoz
35   PK Keidi Bare
36   VV Kellyan
37   VV Gonzalo Crettaz
38   Antoñín
  KA Iván Rodríguez
  PK Álex Mula
  PK José Rodríguez

Reservmeeskond muuda

  Pikemalt artiklis Atlético Malagueño

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
26   KA Cristo
29   KA Juande
Nr. Positsioon Mängija
32   KA Abdel Abqar
39   VV Adrián Quintela

Laenule antud muuda

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
  PK Emanuel Cecchini (kuni 31. detsembrini 2020 laenul Seattle Soundersis)

Hooajad muuda

Hiljutised hooajad muuda

Hooaeg Koht Vi Ka V+ V- Pu Hispaania karikas Notes
1999–00 1D 12 38 11 15 12 55 50 48 2. ring
2000–01 1D 8 38 16 8 14 60 61 56 2. ring
2001–02 1D 10 38 13 14 11 44 44 53 16-finaal
2002–03 1D 13 38 11 13 14 44 49 46 Kaheksandikfinaal
2003–04 1D 10 38 15 6 17 50 55 51 Kaheksandikfinaal
2004–05 1D 10 38 15 6 17 40 48 51 16-finaal
2005–06 1D 20 38 5 9 24 36 68 24 3. ring
Langeti esiliigasse
2006–07 2D 15 42 14 13 15 49 50 55 Kaheksandikfinaal
2007–08 2D 2 42 20 12 10 58 42 72 16-finaal
Pääseti kõrgliigasse
2008–09 1D 8 38 15 10 13 55 59 55 16-finaal
2009–10 1D 17 38 7 16 15 42 48 37 Kaheksandikfinaal
2010–11 1D 11 38 13 7 18 54 68 46 Kaheksandikfinaal
2011–12 1D 4 38 17 7 14 54 53 58 Kaheksandikfinaal
2012–13 1D 6 38 16 9 13 53 50 57 Veerandfinaal Meistrite Liiga veerandfinaal
2013–14 1D 11 38 12 9 17 39 46 45 16-finaal
2014–15 1D 9 38 14 8 16 42 48 50 Veerandfinaal
2015–16 1D 8 38 12 12 14 38 35 48 16-finaal
2016–17 1D 11 38 12 10 16 49 55 46 16-finaal
2017–18 1D 20 38 5 5 28 24 61 20 16-finaal
Langeti esiliigasse
2018–19 2D 3 44 21 11 12 53 36 17 2. ring

Euroopas muuda

Hooaeg Võistlus Ring Vastane Esimene kohtumine Teine kohtumine Kokku
2002 UEFA Intertoto karikavõistlused Kolmas ring   Gent 3:0 1:1 4:1
Poolfinaal   Willem II 2:1 0:1 3:1
Finaal   Villarreal 0:1 1:1 2:1
2002–03 UEFA karikas Esimene ring   Željezničar 0:0 1:0 1:0
Teine ring   Wronki Amica 2:1 1:2 4:2
Kolmas ring   Leeds United 0:0 1:2 2:1
Neljas ring   Ateena AEK 0:0 0:1 1:0
Veerandfinaal   Boavista 1:0 1:0 1:1 (p)
2012–13 UEFA Meistrite Liiga Üleminekumäng   Panathinaikos 2:0 0:0 2:0
C-alagrupp   Zenit 3:0 2:2 Esimene koht
  Anderlecht 0:3 2:2
  Milan 1:0 1:1
Kaheksandikfinaal   Porto 1:0 2:0 2:1
Veerandfinaal   Dortmundi Borussia 0:0 3:2 3:2

Läbi aegede muuda

La Liga asutati aastal 1929:

Kuulsamad mängijad muuda

Peatreenerid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "La Rosaleda Stadium". Málaga CF. 24. mai 2013.
  2. 2,0 2,1 Urdiales, Antonio Fernando. "Historia del Fútbol en Málaga - Los primeros clubs". futbol.antoniourdiales.es. Vaadatud 25. november 2017.
  3. 3,0 3,1 Urdiales, Antonio Fernando. "Historia del Fútbol en Málaga - El Málaga F.C." futbol.antoniourdiales.es. Vaadatud 25. november 2017.
  4. 4,0 4,1 Urdiales, Antonio Fernando. "Historia del Fútbol en Málaga - El C.D. Malacitano". futbol.antoniourdiales.es. Vaadatud 25. november 2017.
  5. "La Rosaleda viaja en el tiempo a 1941". Málaga - Web Oficial (hispaania). Vaadatud 25. november 2017.
  6. "Historia | Málaga - Web Oficial". Historia | Málaga - Web Oficial (hispaania). Vaadatud 12. oktoober 2019.
  7. 7,0 7,1 7,2 Urdiales, Antonio Fernando Urdiales. "Historia del Fútbol en Málaga - El C.D. Málaga II". futbol.antoniourdiales.es. Vaadatud 25. november 2017.
  8. Prados Roa, Luis. "La goleada del Málaga al Real Madrid". abc (hispaania).
  9. Relaño, Alfredo (31. juuli 2016). "Asesinato del presidente del Málaga (1971)". AS.com (hispaania).
  10. "Historial Años 70s (Atlético Malagueño)". AREFEpedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2016.
  11. Urdiales, Antonio Fernando. "Historia del Fútbol en Málaga - C.D. Málaga - 1972". futbol.antoniourdiales.es.
  12. Urdiales, Antonio Fernando. "Historia del Fútbol en Málaga - C.D. Málaga - 1974". futbol.antoniourdiales.es.
  13. Puga, Manuel. "Fallece Deusto, único 'Zamora' del CD Málaga". La opinion de Malaga. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2019.
  14. "Historia | Málaga - Web Oficial". Historia | Málaga - Web Oficial (hispaania). Vaadatud 12. oktoober 2019.
  15. 15,0 15,1 "Historia de Málaga CF; Temporada 2002/2003". Málaga official web site. Vaadatud 13. aprill 2013.
  16. "Jeque compra Málaga". Málaga official web site. Vaadatud 13. aprill 2013.[alaline kõdulink]
  17. "El Jeque destituye a Jesualdo Ferreira". As.com. 2. november 2010.
  18. "Manuel Pellegrini nuevo entrenador del Málaga Club de Fútbol". Málaga official web site. 4. november 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. november 2010.
  19. "Alta a Asenjo, Demichelis, Camacho y Julio Baptista". As.com. 28. detsember 2010.
  20. "Málaga bate registro histórico de cinco victorias seguidas". La Opinión de Málaga. 15. mai 2011.
  21. mai 2011/remontada-fulminante-20110518.html "Remontada fulminante del Málaga". Malagacf.diariosur.es. Diario Sur. Vaadatud 18. mai 2011. {{cite web}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)[alaline kõdulink]
  22. "Fiebre por el Málaga". Malagacf.diariosur.es. Diario Sur. 24. mai 2011.
  23. "Responsables de la Unesco visitan la Rosaleda". Malagacf.diariosur.es. Diario Sur. 6. juuni 2011.
  24. "Baño de multitudes en La Rosaleda". Malagacf.diariosur.es. Diario Sur. 7. juuli 2011.
  25. "Toulalan es presentado por el Málaga ante unos ocho mil aficionados presentes". Andaluciadeportes.com. 9. juuli 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2019.
  26. "El Málaga ficha a Cazorla por 21 millones de euros". As.com. 26. juuni 2011.
  27. "Málaga se clasifica a la Champions y el Villarreal desciende en la Liga española".[alaline kõdulink]
  28. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  29. [1]
  30. "La UEFA castiga al Málaga por sus deudas". The Daily Telegraph. 21. detsember 2012.
  31. "Real Madrid announce Isco signing". Goal.com. 26. juuni 2013. Vaadatud 22. aprill 2014.
  32. "Official: Toulalan signs for Monaco". Goal.com. 15. aprill 2014. Vaadatud 22. aprill 2014.
  33. "BBC Sport – Malaga name Bernd Schuster as Manuel Pellegrini's replacement". Bbc.co.uk. 14. juuni 2013. Vaadatud 22. aprill 2014.
  34. Suárez, César (30. juuni 2019). "Víctor Sánchez del Amo seguirá al frente del banquillo del Málaga". Marca (hispaania). Vaadatud 1. juuli 2019.
  35. https://www.malagacf.com/equipo/malaga-cf. {{cite web}}: puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)

Välislingid muuda