Loomade Vabastusrinne
Loomade Vabastusrinne (inglise keeles Animal Liberation Front) on anonüümne liikumine, mis tegutseb loomade vabastamise nimel.
Loomade Vabastusrinne võitleb loomkatsete, loomadest liha ja naha tootmise, loomade väärkohtlemise jms vastu.
Loomade Vabastusrinde rakukesed töötavad konspireeritult põranda all ja üksteisest sõltumatult. Rakuke võib koosneda ka ühestainsast inimesest.
Kuigi Loomade Vabastusrindel puudub faktiline organisatsioon, on olemas Loomade Vabastusrinde Toetajate Grupp (Animal Liberation Front Supporters Group, ALFSG), mis rahaliselt ja moraalselt toetab loomaõiguste eest võitlejaid, kes on vangi pandud, olgu nad siis Loomade Vabastusrinde võitlejad või mitte. Toetajate grupp annab korrapäraselt välja infolehte vangide aadressidega.
Ülevaade, eesmärgid ja päritolu muuda
Loomade Vabastusrinde rajas Suurbritannias 1970. aastatel loomaõiguste aktivist Ronnie Lee, kes varem oli osalenud organisatsioonides "Band of Mercy" ja "Hunt Saboteurs' Association".
Loomade Vabastusrinde deklareeritud eesmärgid on:
- vabastada loomi kohtadest, kus neile saab osaks väärkohtlemine, näiteks laboratooriumidest, suurfarmidest ja karusnahafarmidest, ning paigutada nad headesse kodudesse, kus nad saavad elada loomulikku, ilma kannatusteta elu;
- tekitada majanduslikku kahju neile, kes lõikavad kasu loomade kannatustest ja ekspluateerimisest;
- paljastada jubedused ja metsikused, mis kinniste uste taga loomadele osaks saavad, sooritades mittevägevaldseid otseseid sekkumisi ja vabastamisi;
- võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et mitte kahjustada loomi (sealhulgas inimesi).
Kuigi Loomade Vabastusrinde eesmärgid näevad ette üksnes mittevägivaldset otsest sekkumist, on selle asutaja Ronnie Lee kirjutanud: "Loomade vabastamine on äge võitlus, mis nõuab täielikku pühendumist. Mõlemal poolel saab olema vigastusi ja tõenäoliselt ohvreid. See on kurb, kuid kindel."
Omandi hävitamine ja Loomade Vabastusrinne muuda
Algul keskendusid Loomade Vabastusrinde aktsioonid loomade eemaldamisele (vabastamisele) vivisektsioonilaboratooriumidest. Kuigi Loomade Vabastusrinne on deklareerinud oma aktsioonide vägivallatust, on nende tegevus viimastel aastatel jõudnud vandalismi ja süütamisteni ning ähvardusteni isikute vastu, kes otseselt või kaudselt töötavad Vabastusrinde poolt sihikule võetud organisatsioonide heaks. Loomade Vabastusrinde pooldajad väidavad, et sellise tegevuse tulemusena läheb loomade väärkohtlemine võimalikult kalliks maksma. Vabastusrinde juhtnööride järgi ei tohi ükski selle liikumise aktsioon ühtki looma, olgu siis inimest või mitte, füüsiliselt kahjustada ning ühtki niisugust akti Vabastusrinne ei poolda ning selliseid akte ei tohi sooritada Loomade Vabastusrinde nimel. Kriitikud ütlevad, et see tagab Vabastusrindele võimalusele usutavalt tagasi tõmbuda, kui mõni aktsioon peaks viima inimeste vigasaamise või hukkumiseni.
Arvatakse, et rühmitus, mis nimetab end Õigluseametiks (Justice Department), on saatnud kirjapomme isikutele, kes tegelevad rebasejahi, karusnahakaubanduse või vivisektsiooniga. Teise radikaalse rühmituse Loomaõiguste Miilits (Animal Rights Militia) kohta on Robin Webb öelnud: "Ainus erinevus Loomade Vabastusrinde ja radikaalsemate liikumiste vahel on see, et Loomade Vabastusrinne võtab põhimõtteliselt tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et ühelgi hetkel elu mitte ohustada. Loomade Õiguste Miilits on valmis loomade väärkohtlejate käsi välja väänama."
On oletatud, et Loomade Õiguste Miilits ja Õigluseamet on provokaatorid, kelle ülesandeks on Loomade Vabastusrinde diskrediteerimine. Vivisektsiooni ja lihatööstusega tegelevad inimesed aga leiavad, et Loomade Vabastusrinde aktivistid ajavad vägivaldsed aktsioonid Loomade Õiguste Miilitsa ja Õigluseameti kaela, et hoida Vabastusrinde mainet vägivallatu liikumisena.
Loomade Vabastusrinde juhid ei mõista hukka vägivallaakte, mille on sooritanud isikud, kes varem tegutsesid Vabastusrinde nimel, kui nad ei püüa seostada oma vägivallaakte Vabastusrindega. Näiteks kui David Blenkinsop koos kahe tundmatuks jäänud mehega peksis tema kodu juures keppidega rängalt läbi laboratooriumi Huntingdon Life Sciences direktori Brian Cassi, ütles Loomade Vabastusrinde rajaja ohvri kohta: "Ta pääses kergelt. Ma ei tunne talle kaasa."
Robin Webb ütles: "Loomade Vabastusrindel on alati olnud elu mittekahjustamise poliitika, ent kuigi liikumine ei andesta seda, mis juhtus, mõistab ta viha ja pettumust, mis inimesi sellistele tegudele viib." Loomade Vabastumisrinde Toetajate Grupp peab Blenkinsopi meelsusvangiks. Nii et Loomade Vabastusrinde "detsentraliseeritud vastupanu" mudel, mis ei näe ette formaalset liikmelisust ega hierarhiat, toimib juriidilise ja moraalse vastutuse formaalse tuletõkkeribana.
Aktsioonid muuda
Üks Loomade Vabastusrinde tuntumaid aktsioone oli 1984. aasta Marsi šokolaadi kampaania, mille käigus Vabastusrinne väitis, et Suurbritannias müüdavad Marsi šokolaadid on saastunud pleegitusvahendiga. See oli mõeldud protestina selle vastu, et korporatsioon Mars rahastas stomatomatoloogilist uurimistööd ahvidel. Hiljem selgus, et see oli väljamõeldis. See aktsioon kutsus esile laialdase kriitika Vabastusrinde pihta ning põhjustas lõhe patsifistliku väljaandega Peace News, mis varem oli lubanud Vabastusrindel kasutada oma Nottinghami büroo aadressi Vabastusrinde postiaadressina.
USA-s on rünnatud teiste seas järgmisi asutusi:
Kriitika muuda
Loomade Vabastusrinnet, Maa Vabastusrinnet, organisatsiooni Earth First! ja teisi taolisi liikumisi ning organisatsioone on süüdistatud ökoterrorismis ja ökotaažis: eluslooduse ja elusolendite kaitsmise ettekäändel toimepandavas kuritegevuses (vägivallas, sabotaažis, omandi kahjustamises); meelevaldses populismis jne. Nende tegevust on peetud nii ajaloolis-kultuurilisest aspektist kui ka ökoloogiliselt õigustamatuks. On väidetud, et samasuguse loogika ja põhjenduste alusel võiks vabadust ja kaitset nõuda ka põldudel ja istandustes kasvatatavatele taimedele, seedetrakti mikrofloorale, nahaparasiitidele jne. "Kas porgand tunneb valu, kui ta maast välja tõmmatakse ja katki lõigatakse?" küsib näiteks üks kriitik irooniliselt. "Me ei tea seda, kuid meil pole alust ka seda välistada." Inimkond on küttimise, kalastamise, looma- ja taimekasvatusega tegelenud juba sadu tuhandeid aastaid. Looduses esineb küllaldaselt liikidevahelisi suhteid, milles võib näha nii "piinamist", "vangistamist" kui ka "väärkohtlemist". Eetilised kategooriad ei laiene loodusele. Ja nii edasi.
Alates 2001. aastast loeb Föderaalne Juurdlusbüroo ökoterroristlikud rühmitused kõige tõsisemalt võetavate terroriorganisatsioonide hulka USA-s.