Linaõli
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Linaõli on hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli.
Keemiline koostis ja bioaktiivsed ühendid muuda
Külmpressi linaseemneõli sisaldab tähtsaid rasvhappeid nagu α-linoleenhape, mis on bioloogiline eelühend oomega-3-rasvhapetele nagu eikosapenaeenhape, oleiinhape, linoolhape jt.
Külmpressi linaseemneõli sisaldab ka vaha. Vaha sisaldab steariinhapet (18,7%), oroothapet (32,5%), etüülalkoholi (43,1%) ja süsivesikuid (7%).
Külmpressi linaõli sisaldab veel linavaiku, mis koosneb ligikaudu 20% proteiinist, 10% tuhast ning 30% ulatuses lahustuvatest ja söödavatest kiudainetest: polüsahhariidid, polüpeptiidid, glükoproteiinid.
Linaseemneõli keskmine joodi sisaldus on 179. Lina glükeemiline indeks (suhkur on GI skaalal 100) on 32. 100 g jahvatatud linaseemneid (soovituslik päevakogus siiski mitte üle 25–50 g) ära süües saame 450 kilokalorit: sellest kuni 40 g rasva, 30 g süsivesikuid, 3 g mineraale, 7 g kiudaineid ja 20 g valku.
Linaõli sisaldab hulgaliselt proteiine,[1] vitamiine,[2] flavanoide (luteoliin), askorbiinhapet ja mitmeid elemente. Olulised lina bioloogilised koostisosad on ka steroidid ja fütokemikaalid. Linaseeme sisaldab värskena 100 g kohta 0,3 g lignaane.
Mürgisus muuda
Seemne endospermis ning lehe ja juurte vakuoolides asuv linamariin muundub raku seinte purunemisel tsüanogeenseks glükosiidiks ja hüdrolüüsitakse mürgiseks vesiniktsüaniidiks.
Vesiniktsüaniid on ohtlik kõigile selgroogsetele loomadele – ka inimestele. Surmav kogus ühe annusena (mürgised ained ei akumuleeru) algab 35–150 µmol/kg kohta.
Valmistamine muuda
Kodustes tingimustes saab linaseemneõli valmistada kui purustada ja tampida seemned, keeta neid piisavas koguses vees ning koguda kokku keeduse peal hõljuv rasv. Külmpressi linaseemneõli valmistamiseks seemned purustatakse ja pressitakse ilma kõrgemaid temperatuure kasutamata.
Kasutamine muuda
Ravimina muuda
Külmpressi linaseemneõli suurendab rakuplasma oomega-3-rasvhapete kontsentratsiooni. Küllastumata rasvhapped[3] on südame esmaseks energiaallikaks ning kaitsevad südant ning veresooni ateroskleroosi (veresoone seinte paksenemine kolesterooli ja proteiini ühendite ning valgete vereliblede ladestumise läbi) ja teiste põletikuliste ning rütmihäiretega seotud seisundite eest.
Linaseemneõli ja vee segu vahekorras 1:1 võib kasutada põletuste raviks; juuste väljalangemise korral soovitatakse pesta pead selle seguga 1 kord päevas.
Linaseemneõli kapslid muuda
Apteekides on linaseemneõli saadaval ka kapslitena. Kapslite manustamisel tuleb kindlalt järgida kasutusjuhiseid nii koguste kui ka manustamisaegade osas (nt tund enne või pärast ravimite võtmist), kuna linaõlikapslid võivad sekkuda ravimite metabolismi.
Värnits muuda
Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi.
Tehniline linaõli muuda
Tehnilist linaõli (valmistatakse mürkkemikaalide osalusel) kasutatakse biodiislikütuse tootmiseks, värvide, lakkide, peitside koostises, loomanahkade töötlemisel, määrdeainena, vahana, linoleumi tootmiseks, roostetõrjena. Linaõli kasutatakse libisemisvastase ainena sellistel betoonpindadel nagu kõnniteed, trepid jne, kus külmumine ja sulamine põhjustavad materjali moondumist.
Säilitamine muuda
Kuna linaõli oksüdeerub valguse, õhu (mõlema nimetatu osalusel hakkab kiirendatult toimuma linaõli küllastumata rasvhapete muundumine) ja kuumuse käes kiiresti, tuleks teda säilitada soovitatavalt tumedat värvi õhukindlalt suletavas nõus ja valguse ning liigse soojuse eest kaitstud kohas (nt kelder, külmkapp). Kord avatud õlipudelit tuleks hoida õhukindlalt suletuna külmkapis. Külmpressi linaseemneõli on üsna lühikese säilivusajaga.
Linaseemnekook muuda
Õli pressimise käigus järele jäävad seemnekestad väljutatakse pressist kokkupressituna, seda massi nimetatakse linaseemnekoogiks. Linaseemnekooki kasutatakse linnu- ja loomasöödana, aga ka muldade väetamiseks (ehk linaseemnesõnnikuna).[4]
Viited muuda
- ↑ 2 spl linaseemet sisaldab : alaniini (4 g), arginiini (10,8 g), aspargiinhapet (10 g), tsüstiini (3,8 g), fenüülalaniini (4,5 g), glutamiinhapet (20,2 g), glütsiini (6,0 g), histidiini (2,9 g), isoleutsiini (4,6 g), leutsiini (6,2 g), lüsiini (3,9 g), metioniini (2,3 g), proliini (4,5 g), seriini (3,2 g), treoniini (4,6 g), trüptofaani (2,3 g), türosiini (2,7 g), valiini (5,2 g)
- ↑ B-rühma vitamiine B1, B2, B3, B4, B5 jne ning vitamiine C ja E alfa-, gamma- ja deltatokoferoolina.
- ↑ Süda ja veresoonkond ning närvisüsteem ei omasta küllastunud rasvasid ning need ladustatakse südamelihases ja ka mujal organismis kui orgaanilised ladestised. Need blokeerivad vereringet, kahjustavad südant, takistavad rakkude uuenemist ning vere ja lümfivedelike ringlust. Nimetatud ringlevate süsteemide bioelektriline toimine aeglustub ja kohati halvatakse täielikult. Seetõttu on ülimalt eluline küllastamata rasvhapete tarbimine, mis ühinevad nii valkude kui hapnikuga, kandes neid sel moel läbi südame-veresoonkonna, närvisüsteemi, lümfiringluse jne.
- ↑ Komisjoni määrus (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 1.08.2013)
Välislingid muuda
Linaõli – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis