Liis Raud (eesnime rööpkuju: Liisi; aastani 1923 ja 1926–1939 Tohver, 1923–26 Verlin; 14. märts 1903 Tori vald, Pärnumaa12. märts 1984 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik.[1] On avaldanud raamatuid pseudonüümi Metslaps nime all.

Elulugu muuda

Liis Raud oli talupidaja tütar. Ta lõpetas 1922. aastal Läänemaa Ühisgümnaasiumi Haapsalus ja 1934. aastal mag. phil. kraadiga Tartu Ülikooli (1949 atesteeriti see ümber filoloogiakandidaadiks). Tema väitekirja teema oli "Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist".[1]

Raud töötas aastatel 1923–1925 kantseleiametnikuna Petseris, 1929–1934 Akadeemilise Kirjandusühingu sekretärina ja 1932–1935 EE toimetuses korrektorina. Oli õpetaja 1935–1937 Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1937–38 Türi Aianduskeskkoolis, 1938–1940 Pärnu Kaubanduskeskkoolis. Töötas F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV TA Kirjandusmuuseumis: 1940–1944 ja 1952–1955 teadur, 1944–1951 ja 1967–1969 käsikirjade osakonna juhataja. 1951–1952 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi vanemteadur, 1948–1955 Tartu Õpetajate Instituudi kirjandusõpetaja ja 1955–1966 TÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri dotsent.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: rahvusliku liikumise aja ja 20. sajandi alguse eesti kirjanduse ja selle rahvusvahelised suhted. Osalenud kirjandusloolise allikmaterjali publitseerimises (Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetus jne). Eesti NSV riiklik preemia (1982) (kollektiivis).[1]

 
Liis ja Gustav Raua hauaplats Kanepi-Mäe kalmistul

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli maalikunstnik Gustav Raud.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid muuda

  • F. R. Faehlmanni ja F. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Tartu, 1934
  • Friedrich Reinhold Kreutzwald. Meie rahvuskultuurilise ärkamise isa. Tallinn, 1940
  • Fr. R. Kreutzwald 1803–1882 (kaasautor M. Lepik). Tallinn, 1953
  • Eduard Vilde sõnas ja pildis (kaasautor). Tallinn, 1966
  • Metslapse jutud. Tallinn, 1982.

Kirjandus muuda

  • EE 8, 47
  • 14, 410
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 403
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 240
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 446
  • KK (1963), 3, 186
  • Looming (1973) 3, 523
  • KK (1984) 5, 318.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.