Lihula kivikalme

Lihula kivikalme on Muinas-Eesti 5.–7. sajandi pKr kivikalme Pärnu maakonnas, Lääneranna vallas, Lihulas.

Asukoht muuda

1973. aastal avastatud kivikalme asub Lihula linna edelaosas, maa-alal, mis on kirdest piiratud Põllu tänavaga, läänest-edelast Vana-Pärnu maanteega ja kagust Kalmu tänavaga.

Muistise kirjeldus muuda

Parivere mäe (ka nn KEK-i mägi) kirdenõlval asetsev kivikalme on peaaegu ringikujuline, kaetud murukamaraga ja laotud peamiselt raud- ja paekividest. Selle läbimõõt on 16 meetrit ning keskmine kõrgus 1,63 meetrit.

Arheoloogilised uuringud muuda

Kivikalme kaevati arheoloogiliselt täies ulatuses läbi Mati Mandeli juhatusel 1974. aastal. Kaevamiste ajal leiti murukamarate ja kivide alt mitmeid 5.–6. sajandi pKr hauapanuseid: savinõude killud, odaots, mõõga teravik, nuga, suitsed, pronksspiraalid, sõrmus ja ehtenõel.

Inimsäilmed muuda

Arheoloogiliste leidude ajal selgus, et Lihula kivikalmesse oli kuni kahe sajandi jooksul maetud 21 inimest ühest perekonnast. Antropoloogia kaudu suudeti tuvastada vaid üheksa maetut: kaks imikut, üks 7–14aastane, üks vanuses 15–25 aastat, kaks vanuses 25–35 aastat ja kolm vanuses 35–55 aastat. [1]

Viited muuda

  1. Mati Mandel. Arheoloogia Läänemaa radadel. Tallinn 2011, lk 85-88

Välislingid muuda