Vikipeedia

Lielborne mõis

Lielborne mõis (ka Lielborni mõis,[1] saksa keeles Groß-Born, läti keeles Lielbornes muiža) oli rüütlimõis Kuramaal Ilūkste kreisis Aizlauce kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Augšdaugava piirkonnas Saliena vallas Lielbornes.

Lielborne mõisa peahoone

Ajalugu muuda

Lielborne mõis tekkis 1729. aastal Borne mõisa jagunemisel Vecborne ja Lielborne mõisaks.[2] Selle esimeseks omanikuks sai major von Knabenau. Talle järgnesid Fölckersahmid.[3] 1811. aastal oli mõisa valdajaks Alexander Magnus Wilhelm von Lysander (1764−1821).[4] 1820. aastal eraldati sellest Karolinova mõis. Mõis läks 1824. aastal konkurssile ja selle omandas Georg Andreas Anton von Seck.[5] 1850. aastal kuulus Lielborne Kovno kubermangu aadlimehele Ludwik Pietkiewiczile.[6] 1856−1859 oli see B. von Renngarteni, 1859−1866 läti päritolu Carl Otto Skersti ja seejärel August Georg Friedrich von Oettingeni (1823−1908) valduses.[7] 1879−1900 oli omanikuks Alexander Robert Wulffius (1854−1940), seejärel Reinhard Freytag von Loringhoven. Viimane omanik oli aastatel 1912−1920 Friedrich Sellin.[8]

Pärast mõisa võõrandamist tegutses seal Saliena põhikool.

Mõisaansambel muuda

 
Vaade Lielborne mõisale 19. sajandi keskpaiku. Wilhelm Siegfried Stavenhagen

Peahoone muuda

Lielborne mõisal oli kaks peahoonet. Uus häärber oli algselt klassitsistlik, kuid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ehitati see toona Sēlijas populaarses "suvemaja" stiilis ümber. Selles majas on sündinud Wessel Freytag von Loringhoven, Natsi-Saksamaa väejuht ja osaline Adolf Hitlerile sooritatud atentaadis.

Kõrvalhooned muuda

Kõrvalhoonetest on säilinud laut ja mitmeotstarbeline põllumajanduslik tootmishoone. Veskist on jäänud järele vaid varemed.

Viited muuda

  1. ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 85.
  2. ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 85.
  3. ↑ Schroeders, Percy von. Beiträge zur Gütergeschichte Kurlands. I. Teil Semgallen. Herausgegeben von der Kurländischen Ritterschaft, 1981, lk 77.
  4. ↑ LVVA, f. 630, n. 1, s. 109, L 2.
  5. ↑ Stavenhagen, Wilhelm Siegfried. Album kurländischer Ansichten. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1866.
  6. ↑ LVVA, f. 630, n. 1, s. 109, L 32, 59.
  7. ↑ Schroeders, Percy von. Beiträge zur Gütergeschichte Kurlands. I. Teil Semgallen. Herausgegeben von der Kurländischen Ritterschaft, 1981, lk 77; Stavenhagen, Wilhelm Siegfried. Album kurländischer Ansichten. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1866.
  8. ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 85.

Kirjandus muuda

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 85.
  • Schroeders, Percy von. Beiträge zur Gütergeschichte Kurlands. I. Teil Semgallen. Herausgegeben von der Kurländischen Ritterschaft, 1981. Lk 77.
  • Stavenhagen, Wilhelm Siegfried. Album kurländischer Ansichten. Mitau: im Selbstverlag des Herausgebers, 1866 [1].

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lielborne_mõis&oldid=6283585"