Liebigi reegel ehk miinimumreegel on seaduspärasus, mille kohaselt taimede kasvu piirab eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim[1].

Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig.

Hiljem on Liebigi reeglit oluliselt täiendatud (Mitscherlichi reegel, Shelfordi reegel).

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. *Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.