Leps

See artikkel räägib aadlisuguvõsast; perekonnanime kohta vaata artiklit Leps (perekonnanimi)

---

Leps, ka Lepsen, Leppes ja Lepsch oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Lepsi suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Päritolu ja varasem ajalugu

Tõenäoliselt oli suguvõsa esimene teadaolev liige Thyle Leppes, keda mainitakse Eestimaal 1384. aastal. 1453. aastal on Tallinnas mainitud Kersten Lepsi. 1530. aastal ostis Heinrich Leps (suri 1530) Saaremaal Kargi mõisa; temaga saab alguse suguvõsaliin.

Lepsid rüütelkonna matriklis

1741. aastal immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonna matriklisse Gustav Johann von Leps (1686−1746), kes oli oma liini viimane esindaja.

Suguvõsa liikmeid

• Otto Friedrich von Leps (1679−1747), Preisimaa jalaväekindral, Lippstadti komandant, rügemendikomandör

Lepsi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Nõva (Newe) (1639−XVII sajandi lõpp), Rabivere (Rabbifer) (1660−1664), Sompa (Sompäh) (kuni 1593)
• Ida-Preisimaa:
  • Bermitten (XVII sajandil)
• Saaremaa:
  • Kargi (Karky) (1530−1631), Loode (Lodenhof) (1723−1730, pandivaldus), Tiinuse (Ficht) (kuni 1578)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 348.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 527-530 [1].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 291.
• Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 874.
• Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Fünfter Band. Kalb-Loewenthal. Leipzig: Verlag von Friedrich Voigt, 1864. Lk 475.

Välislingid

• Lepsi suguvõsa genealoogia
• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust