See artikkel räägib aadlisuguvõsast; perekonnanime kohta vaata artiklit Leps (perekonnanimi)

Leps, ka Lepsen, Leppes ja Lepsch oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Lepsi suguvõsa aadlivapp

Ajalugu muuda

Päritolu ja varasem ajalugu muuda

Tõenäoliselt oli suguvõsa esimene teadaolev liige Thyle Leppes, keda mainitakse Eestimaal 1384. aastal.[1] 1453. aastal on Tallinnas mainitud Kersten Lepsi.[2] 1530. aastal ostis Heinrich Leps (suri 1530) Saaremaal Kargi mõisa; temaga saab alguse suguvõsaliin.[3]

Lepsid rüütelkonna matriklis muuda

1741. aastal immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonna matriklisse Gustav Johann von Leps (1686−1746), kes oli oma liini viimane esindaja.[4]

Suguvõsa liikmeid muuda

Lepsi suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Eestimaa:
    • Nõva (Newe) (1639−XVII sajandi lõpp), Rabivere (Rabbifer) (1660−1664), Sompa (Sompäh) (kuni 1593)
  • Ida-Preisimaa:
    • Bermitten (XVII sajandil)
  • Saaremaa:
    • Kargi (Karky) (1530−1631), Loode (Lodenhof) (1723−1730, pandivaldus), Tiinuse (Ficht) (kuni 1578)

Viited muuda

  1. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 874.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 527.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 528.
  4. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989, lk 291.

Kirjandus muuda

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 348.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 527-530 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 291.
  • Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 874.
  • Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Fünfter Band. Kalb-Loewenthal. Leipzig: Verlag von Friedrich Voigt, 1864. Lk 475.

Välislingid muuda