Lentvaris (leedu) (poola Landwarów) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Trakai rajoonis, Lentvarise valla halduskeskus. Asub Trakaist 9 km idas ja Vilniusest 13 km edelas, merepinnast 158 meetri kõrgusel Lentvarise järve kaldal.

Lentvaris

leedu Lentvaris


Pindala 7,6 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 9680 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 38′ N, 25° 3′ E
Lentvaris (Leedu)
Lentvaris
Tyszkiewiczite loss

Lentvarises valmistatakse vaipasid, santehnikat ja puitkarkassmaju, töödeldakse puitu ja metalli.[2] Haridust annavad kaks keskkooli, põhikool ja gümnaasium. Linnas on postkontor ja raamatukogu.

Linnas asub Lentvarise raudteejaam. Linna teenindab Vilniuse linnaliini buss nr. 68.

Linnas asub 19. sajandil ehitatud uusgooti stiilis Tyszkiewiczite loss.

Ajalugu muuda

Lentvarise mõisa on esmamainitud 1596. aastal. Paiga vana nimi oli Lentvoriškės, XVIII sajandi keskpaigas omandas see aga slaavipärase nimekuju Landvarovas, mis XIX sajandi keskpaigas omandas tänapäevase nimekuju. Venemaa keisririigi Vilno kubermangus kandis asula venepärast nime Landvarovo (Ландварово).[3] Aastal 1838 oli Lentvaris väike 14 majapidamisega küla. Asula hakkas kasvama pärast Peterburi–Varssavi raudtee valmimist. Tegemist oli sõlmjaamaga, sealt hargnes harutee Königsbergi. Sinna rajati raudteetööliste elumajasid, raudteetööliste laste tarbeks avati kool, kus õppetöö toimus vene keeles, krahv Tyszkiewiczi eestvedamisel ehitati sinna ka viinavabrik.

Aastal 1874 toimus sealse viinavabriku tööliste streik, mis oli üks esimesi streike Leedus.

Tänu Vilniuse lähedusele kujunes asula kuurordiks. Nii avati mõisa juures XIX sajandi lõpus üks esimesi kohvikuid Leedus - Cafe Riviera.[4] Aastal 1908 oli Lentvarises kaks kooli, seal tegutses kaks lubjapõletusahju.

Sõdadevahelisel ajal kuulus Poola koosseisu. 30. septembril 1941 hukkasid leedu kollaboratsionistid asulas elanud juudid.[5] Teise maailmasõja järel asusid paljud sealsed elanikud Poola.[6] Nende asemele asus leedulasi Aukštadvarisest, Vievisest, Varėnast, Semeliškesest ja Valkininkaist, lisaks asus sinna rahvast mujalt Nõukogude Liidu territooriumilt. Aastail 1940–1941 ja 1944–1953 küüditati 35 Lentvarise elanikku.[7]

Linnaõigused sai 1949. aastal. Samal aastal kohandati vana viinavabriku hooned ümber santehnikat tootva ettevõtte Kaitra tarbeks.

Aastail 1953-1993 asus linna juures Nõukogude armee raketiväebaas.

Elanike arv muuda

  • 385 (1896)
  • 300 (1897)
  • 208 (1905)
  • 2 000 (1923)
  • 2 227 (1931)
  • 2 500 (1939)
  • 4 216 (1959)
  • 8 235 (1970)
  • 9 000 (1974)
  • 9 600 (1976)
  • 10 167 (1979)
  • 12 694 (1989)
  • 11 773 (2001)
  • 11 700 (2007)
  • 11 105 (2011)
  • 10 753 (2013)
  • 10 152 (2018)

2011. aastal oli 54,25% elanikest leedulased, 25,75% poolakad, 11,98% venelased, 4,24% valgevenelased ja 1,03% ukrainlased.

Tuntud elanikke muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. Lentvaris. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XI (Kremacija-Lenzo taisyklė). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2007
  3. Ландварово. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 17 (33) : Култагой — Лед. С.-Петербургъ, 1896., 322 psl.
  4. Kavinė Rivjera - pramogų oazė kurortiniame Lentvaryje
  5. YadVashem.org
  6. Przesiedlenie ludności z Litwy do Polski Stanisław Ciesielski, Aleksander Srebrakowski "Wrocławskie Studia Wschodnie" nr 4: 2000, lk.227-253
  7. Lentvaris. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. XI (Kremacija-Lenzo taisyklė). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2007. 800 lk.
  8. Ландварово–Роменская жд

Välislingid muuda