Lennuki survesüsteemid
Lennuki survesüsteemid on seadmed, mis aitavad hoida kabiinis sobivat õhurõhku ja temperatuuri, kui lennuk lendab kõrgel atmosfääris, kus õhurõhk on väga madal. See süsteem tagab, et reisijad ja meeskond tunneksid end mugavalt ja turvaliselt, hoolimata välistest õhutingimustest.[1]
Milleks on lennukis survesüsteemi vaja? muuda
Survesüsteemid on lennukile vajalikud, et säilitada kabiinis elutähtis õhurõhk ja hapnikutase, eriti kõrgematel lennutasemetel, kus atmosfääri õhurõhk on inimese jaoks liiga madal. Ilma survesüsteemideta kannataksid reisijad ja meeskond hapnikupuuduse all, mis võib viia teadvusekaotuse ja isegi surmani. Lisaks aitavad survesüsteemid reguleerida kabiini temperatuuri ja niiskust, tagades reisijatele ja meeskonnale mugava keskkonna pikemate lendude ajal. Kui survesüsteemi töös esineb lennu ajal probleeme, aktiveeruvad hapnikumaskid, mis tagavad inimeste ohutuse kuni olukorra lahendamiseni või lennuki madalamale lennutasemele jõudmisele.[1]
Survesüsteemide areng lennunduses muuda
Survesüsteemide areng lennunduses on oluline reisijate ja meeskonna ohutuse ning mugavuse tagamiseks kõrgel lendavates lennukites. 1920. ja 1930. aastatel loodud survesüsteemid kasutasid lennuki kabiini õhu pumpamiseks kompressoreid. Cliff Garrett, Garrett AiResearchi asutaja, leiutas 1930. aastatel B-29 Superfortressi jaoks maailma esimese survesüsteemi, mis sai tänapäevaste lennukite survesüsteemide aluseks. 1946. aastal võeti esimest korda kasutusele kommertslennukite survesüsteemi Boeing 307 Stratolineris, mis võimaldas reisijatel lennata mugavalt 20 000 jala kõrgusel.[1]
Survesüsteemi tööpõhimõtted muuda
Survesüsteemi tööpõhimõte seisneb selles, et konditsioneeritud õhk pumbatakse lennuki kabiini. See õhk tuleb lennuki mootorite kompressoritest ja suunatakse läbi esmase soojusvaheti, seejärel läbib õhk turbiini ja kompressorid, teised soojusvahetid ning kontrollventiilid, mis jahutavad õhu ja reguleerivad selle rõhku ning temperatuuri. Seejärel suunatakse õhk kabiini, et seda survestada ja reguleerida temperatuuri. Üleliigne õhk lastakse välja läbi väljalaskeklapi, mis reguleerib kabiini rõhku. Lennuki kabiini survesüsteem aitab luua vajaliku rõhu, et reisijad ja meeskond saaksid hingata mugavalt isegi 36 000 jala kõrgusel.[1] [2]
Survesüsteemidele kehtestatud reeglid ja nõuded muuda
Lennundusorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), on kehtestanud reisjate ja meeskonna ohutuse tagamiseks survesüsteemidele ranged nõuded. Need regulatsioonid hõlmavad süsteemide disaini, hooldust ja operatiivseid protseduure, tagades, et lennuki kabiini rõhk ei ületa teatud piire ja et survesüsteemid töötaksid korrektselt igas lennufaasis. [3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 T. Riddle. "Why Are Airplane Cabins Pressurized?." 13. 07. 2022. [Online]. Available: https://www.fulfillmentbyasap.com/blog/why-are-airplane-cabins-pressurized/ [Vaadatud 25. 03. 2024].
- ↑ W.-C. Li, M. Zakarija, C.-S. Yu and P. McCarty. "Interface design on cabin pressurization system affecting pilot's situation awareness: The comparison between digital displays and pointed displays." [Online]. Available: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/hfm.20826. [Vaadatud 25. 03. 2024].
- ↑ I. C. A. Organization. "ICAO Requirements related to Cabin Safety." [Online]. Available: https://www.icao.int/safety/airnavigation/OPS/CabinSafety/Pages/ICAO-Requirements-related-to-Cabin-Safety.aspx [Vaadatud 25. 03. 2024].