Lendkeha
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Lendkeha on ese (keha), mis lennutatakse jõu avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi). Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi, kuid enamasti kasutatakse seda sõjatehnika mõistena (laskekeha).
Lendkeha liikumapanev jõud muuda
Liikumapaneva jõuna saab kasutada mehaanilist survet, mida avaldab mõni teine keha, näiteks vibunöör avaldatav jõud noolele. Eraldi võib veel välja tuua inimese enda visatavad objektid, nagu odad, kivid jne.
Teine variant on kasutada kokkusurutud gaaside või keemiliste reaktsioonide tekitatavat jõudu, näiteks õhk- ja tulirelvadega saavutatu.
Kolmas variant on kasutada elektromagnetjõudu (vt elektromagnetism). Näiteks rööbaskahur, mis kiirendab kahe rööpa vahel paiknevat lendkeha rööpa kogu pikkuse ulatuses, võimaldab saavutada väga suuri kiirusi.
USA kaitsejõudude agentuur DARPA arendab välja sellist lahingus kasutatavat relvasüsteemi. Selle planeeritav laskeulatus ületab sada meremiili ja lendkeha kiirused 2000 meetrit sekundis.[1]
Mõned lendkehad tekitavad tõukejõudu ka lennu enda ajal, kasutades reaktiiv- või rakettmootorit.
Kandeotstarbelised lendkehad muuda
Lendkehi, näiteks mürske, saab kasutada ka lõhkelaengute transpordiks sihtmärgini. Kusjuures sihtmärgini jõudnuna plahvatades tekitab kildmürsk omakorda palju kiiresti liikuvaid lendkehi, mille eesmärk on sihtmärgi mõjutamine. Last võib olla ka midagi muud, näiteks keemiarelv.
Kineetilised lendkehad muuda
Lendkeha võib mõjutatada sihtmärki vaid keha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada: teravateks (nooled), ümarad (kahurikuulid ja kivid) ning osaliselt ümarad (püstolikuulid). Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada kehade hulga järgi: üksikud kehad (soomust läbistavad alakaliibrilised mürsud) ja kehade kogumikud (kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad). Võrreldes soomust läbistavaid alakaliibrilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujakuuli saab vaadelda mürsu avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitme kuuli koostoimest.
Mõningate (eriti kosmoses paiknevate) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sel juhul on võimalik, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendkeha enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel ei pruugi tahked materjalid, sealhulgas ka metallid, käituda eeldatult. Ilmnema hakkavad vedelikega sarnased omadused: kraatrite teke, ühe või mõlema osapoole kuju kadu ja/või aurustumine (inglise keeles vastab sellisele nähtusele nimetus hypervelocity impacts).
Selline relv on näiteks atmosfääriväline püüdurliikur, mida kasutatakse mandritevaheliste ballistiliste rakettide kahjutustamiseks.[2] Selline meetod nõuab suuremat täpsust, kuna püüdurliikur peab saama kahjutustatava raketiga füüsilise kontakti.
Lendkehade kiirused ja energiad muuda
| Lendkeha | Kiirus | Kineetiline energia massiühiku kohta (J/kg) | |
|---|---|---|---|
| (m/s) | (km/h) | ||
| 1 m kõrguselt langev objekt | 4,43 | 15,948 | 9,8 |
| 100 m kõrguselt langev objekt | 45 | 162 | 980 |
| Nool 68 kg tõmbejõuga keskaegsest pikkvibust | 63 | 228,2 | 2000 |
| Paintball'i püssi kuul | 91 | 327,6 | 4100 |
| 80 kg tõmbejõuga ammu nool | 97 | 349,2 | 4700 |
| 6 mm õhkrelva kuul | 100 | 360 | 5000 |
| Vintpüssi 4,5 mm kuul | 150 | 540 | 11 000 |
| Raskekuulipilduja 12,7×99 mm kuul | 800 | 2880 | 320 000 |
| Saksa Tiger I tankikahuri 88 mm mürsk (Pzgr. 39 APCBCHE) | 810 | 2899 | 328 050 |
| Standardne 5,56x45mm NATO kuul | 920 | 3312 | 470 000 |
| 25×1400 mm soomust läbistav alakaliibriline mürsk (APFSDS) | 1700 | 6120 | 1 400 000 |
| Rööbaskahurist tulistatud 2 kg volframist laskekeha | 3000 | 10 800 | 4 500 000 |
| Mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM) | Kuni 4000 | Kuni 14 000 | Kuni 8 000 000 |
| Satelliit LEO orbiidil | 8000 | 29 000 | 32 000 000 |
| Atmosfääriväline püüdurliikur (inglise keeles Exoatmospheric Kill Vehicle) | ~10 000 | ~36 000 | ~50 000 000 |