Vikipeedia

Lembit Allikmets

Lembit Allikmets (kuni 1938 Israel; sündinud 18. juunil 1936 Kernu vallas Hageri kihelkonnas Harjumaal [1]) on eesti arst ja meditsiiniteadlane.

Haridus muuda

1954. aastal astus ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonda, mille lõpetas 1960. aastal farmakoloogia erialal kiitusega.[1] 1960–1963 õppis ta TRÜ sihtaspirandina Leningradis NSV Liidu meditsiiniakadeemia eksperimentaalse meditsiini instituudi farmakoloogia osakonnas akadeemik Sergei Arnitškovi juhendamisel, 1963 kaitses ta seal meditsiinikandidaadi väitekirja.[2] Meditsiinidoktori kraadi kaitses ta 1970. aastal[1] Vilniuse Ülikoolis väitekirjaga "Psühhotroopsete ainete toime eesaju limbilistesse ja seotud struktuuridesse".[2]

Karjäär muuda

Aastatel 1960–1963 oli ta arst Jämejala Psühhoneuroloogiahaiglas. 1963–1970 töötas ta TRÜ Meditsiini Kesklaboratooriumis nooremteaduri, vanemteaduri ning eksperimentaalpatoloogia ja farmakoloogia sektori juhatajana.[3] Aastatel 1966–1967 oli ta stipendiaat USA-s. Välis-Eesti lehtede järgi "siinviibimisel ta kontakte eestlastega ei julgenud võtta"[4] ning "Allikmets esines kogu aja veendunud kommunistina, kellel ei olnud USA elu ega kapitalistliku korra kohta üldiselt ütelda midagi tunnustavat".[5]

Ta on olnud ka eksperimentaalse patoloogia ja farmakoloogia sektori juhataja.[2] 1971. aastal valiti ta professoriks. 30 aastat (1971–2001) juhatas ta ülikooli farmakoloogiakateedrit (hilisemat farmakoloogiainstituuti).[1] 1973–1975 oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1975–1984 ja 1989–1994 aga dekaan.[3]

Dekaanina pani Allikmets 1975. aastal aluse arstiteaduskonna aastapäeva regulaarsele tähistamisele, laiendas aspirantuuri ja doktorantuuri[3] ning rajas 1978. aastal probleemlaborite põhjal Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi[1]. Allikmetsa toel alustati 1972. aastal kliinilise farmakoloogia kursusega nii üliõpilastele kui ka arstide täiendusteaduskonnas, samuti korraldati valikkursusi ning temaatilisi tsükleid arstidele ja proviisoritele.[3] Alates augustist 2001 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor[1] ja töötab vanemteadurina.[3]

Ta on olnud arstiteaduskonna kraadikaitsmise nõukogu esimees, TÜ kliinikumi asutaja ja esimene juhatuse esimees, TÜ kliinikumi nõukogu liige (1970–2001), TÜ Biomeedikumi ehituse komisjoni esimees ja TÜ inimuuringute eetikakomitee esimees.[2]

Teadustöö muuda

Ta on olnud kolme rahvusvahelise ajakirja toimetuse liige[1] (Farmakoloogia ja Toksikoloogia, Journal of Physiology & Pharmacology, Pharmacology, Biochemistry and Behavior).[6] Ta on juhendanud 24 kandidaadi- ja doktoridissertatsiooni.[2] Tema rajatud Tartu neuro- ja psühhofarmakoloogia koolkond on tuntud kogu maailmas.[1] 1970–2001 korraldati Allikmetsa juhtimisel Tartus ja Tallinnas 12 farmakoloogia-, psühhofarmakoloogia- ja bioloogilise psühhiaatria alast rahvusvahelist kongressi ja sümpoosioni.[3]

Teadustöös on Allikmets keskendunud neurotroopsete (nt uinutid ja valuvaigistid) ja psühhotroopsete ainete (nt antidepressandid) toimemehhanismi selgitamisele. Ta on tegelnud uute gamma-aminovõihappe derivaatide farmakoloogia ja toksikoloogia selgitamise ning praktikasse juurutamisega.[2]

Teoseid muuda

Ta on avaldanud üle 400 teaduspublikatsiooni. Nende seas on õpikuid ja käsiraamatuid, 8 monograafiat ning 260 teadusartiklit, neist omakorda 140 eelretsenseeritavates ajakirjades.[2]

Organisatsiooniline tegevus muuda

Ta on Eesti Farmakoloogia Seltsi üks asutajaid 1970. aastal. Ta oli seltsi esimees asutamisest kuni aastani 1993. 1991 oli ta Eesti Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi üks asutajaid ja seejärel selle kauaaegne esimees.[1]

Samuti kuulub ta Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Füsioloogia Seltsi, Ameerika Bioloogilise Psühhiaatria Seltsi ning Saksa Farmakoloogia ja Toksikoloogia Seltsi.[2]

Ta on olnud Eesti arstiteaduse nõukogu liige (1974–1999), Eesti NSV tervishoiuministeeriumi kolleegiumi liige, NSV Liidu tervishoiuministeeriumi õppe-metoodilise nõukogu ja rektorite nõukogu liige, 1980–1988 NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhofarmakoloogia probleemkomisjoni esimees.[3]


Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s muuda

Poliitiline tegevus muuda

Lembit Allikmets on Eesti Keskerakonna liige 4. jaanuarist 1995.[7] Ta on kuulunud erakonna volikokku ja aukohtusse.[8]

Kolmel korral (1989, 1996 ja 1999) on Lembit Allikmets valitud Tartu linnavolikokku, selle töös osales ta kokku 10 aastat.[1]

Süüdistus ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes muuda

2010. aastal esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur Lembit Allikmetsale ning Valga haigla ülemarstile ja Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhatajale Andres Sellile kriminaalsüüdistuse ebaseaduslikes meditsiiniuuringutes.[9]

Süüdistuse kohaselt tegi Sell päevakirurgiakeskuses Me­dex ja Tartu Ülikooli kliinikumis[9] 2006. aasta aprillist septembrini[10] 64 jala­operatsiooni, milles kasutati narkoosiravimit 3-kloroprokaiini, mille kasutamiseks puudus ravimi­ameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.[9] Sell kallutas Allikmetsa uuringu tarbeks luba võltsima. Inimkatsetes kasutatud ravimid toodi Šveitsist ilma ravimiameti sisseveoloata.[10]

Esimesel kohtuistungil Tartu maakohtus 21. novembril 2011 eitasid Allikmets ja Sell süüdistusi. Selli advokaat Aivar Pilv esitas kohtule taotluse arutada Selli osas kriminaalasja kokkuleppemenetlust; Lembit Allikmets ja tema kaitsja ei soovinud kokkuleppemenetlust, mistõttu tema süüküsimust arutab kohus edasi üldmenetluses.[10]

5. detsembril tunnistas Tartu maakohus Allikmetsa süüdi dokumendi võltsimises ning mõistis talle rahalise karistuse 1524 eurot.[11]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema abikaasa on endine Tartu Ülikooli õppejõud Kiira Allikmets. Neil on pojad Rando Allikmets, Erik Allikmets ja Lembit Allikmets jun.

Viited muuda

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 "Lembit Allikmets: Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler" Tartu linna kodulehel, 26.08.2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 "Lembit Allikmets – 75"[alaline kõdulink] Universitas Tartuensis, 02.06.2011
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Kliinikumi preemia laureaadid: 2004 – Professor Lembit Allikmets Tartu Ülikooli kliinikumi kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  4. ↑ "Stipendiaat okup. Eestist oli USA-s". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 35, 31. august 1967. Lk 3
  5. ↑ "Stipendiaat Eestist USA-s". Vaba Eestlane = Free Estonian nr 69, 16. september 1967. Lk 3
  6. ↑ Lembit Allikmets Eesti Teadusinfosüsteemis  
  7. ↑ Äriregistri päring (vaadatud 21. novembril 2011)
  8. ↑ Lembit Allikmets Tartu Keskerakonna kodulehel (vaadatud 21. novembril 2011)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 "Anesteesiaravimi loata katsetamise kahtlus viib kaks tuntud arsti kohtu ette" Õhtuleht, 14. oktoober 2010 (vaadatud 21. novembril 2011)
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 "Tuntud arstid eitasid kuritegusid" ERR, 21.11.2011 (vaadatud 21. novembril 2011)
  11. ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06240450
  12. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  13. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  14. ↑ "Karl Schlossmanni medali pälvis arstiteadlane Lembit Allikmets"[alaline kõdulink] Neljas, 22.10.2008 (vaadatud 21. novembril 2011)

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lembit_Allikmets&oldid=6341782"