Leclanché element

Leclanché element on prantsuse keemiku Georges Leclanché valmistatud galvaanielement (primaarelement), mille ta patenteeris 1866. aastal. Esialgu oli see vedela elektrolüüdiga, kuid juba 1876. aastal valmistas ta ka nn kuivelemendi.

Leclanché element

Leclanché elemendi edasiarendustena valmistatud tsinksüsielemendid ja neist koostatud patareid (nt kolmest elemendist koosnev taskulambipatarei) olid eelmisel sajandil akude kõrval peamised autonoomse (võrguvaba) toite allikad.

Elemendi positiivne elektrood on mangaan(IV)oksiidist, millele on lisatud grafiiti ja tahma, voolujuhiks on grafiitpulk. Negatiivne elektrood on valmistatud tsingist. Elektrolüüdiks on ammooniumkloriidi või mõne muu kloriidi vesilahus, mis on kuivelementides paksendatud nt tärklisega.

Leclanché elementide algpinge on 1,5–1,6 V ja lõpp-pinge, millel säilib töövõime, on 0,7–0,9 V.

Vaata ka muuda