See artikkel räägib Itaalia maakonnast; spordiklubi kohta vaata lehekülge Rooma Lazio.

Lazio on maakond Kesk-Itaalia lääneosas Apenniinide ja Türreeni mere vahel. Naabermaakonnad on Toscana, Marche, Umbria, Abruzzo, Campania ja Molise.

Lazio maakond

[ ˈlaʦʦjo[1] ]
itaalia Regione Lazio


Pindala: 17 236 km²
Elanikke: 5 720 536 (jaanuar 2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 332 in/km²
Keskus: Rooma
Kaart

Loodus muuda

Lazio idaossa jäävad Apenniinide Reatini, Sabini, Simbruini ja Ernici mäeahelikud. Kõigeim tipp on Mount Terminillo (2216 m). Maakonna läänerannik on tasane. Roomast loode poole jäävad neli vulkaanigruppi: Volsini, Cimini, Sabatini ja Albani mäed. Kraatrites asub rohkesti järvi. Mäejalamite laavaga rikastatud pinnas on viljakas ning toidab sealseid oliivi- ja viinamarjaistandikke. Tivoli ja Fiuggi lähedal asuvad vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud kuumaveeallikad. Roomast kagusse, Lazio lõunapiiriks oleva Garigliano jõe juurde jäävad vulkaanilised Colli Albani mäed.

Roomast lõunas asusid Pontini sood, kuni Mussolini lasi need 1920. aastatel kuivendada.

Lazio maakonnas asub mitmekesise loodusega Ciceo rahvuspark.

Haldus muuda

 
Lazio maakonna provintsid

Lazio maakond jaguneb neljaks provintsiks (Frosinone, Latina, Rieti, Viterbo) ja üheks provintsi tasemel linnaks (città metropolitana di Roma Capitale), mis omakorda jagunevad 377 vallaks.

Rahvastik muuda

Lazios elab umbes 9% Itaalia rahvastikust. Rahvaarv oli 2003. aasta seisuga 5 145 800.

Suuremad linnad muuda

Rooma, Cassino, Frosinone, Latina, Ostia, Rieti, Viterbo.

Majandus muuda

Kergetööstus on arenenud peamiselt tänu lõunaregioonide toetusfondi Cassa per il Mezzogiorno abile. Suurima tööstuse kontsentratsiooniga on Rooma lõunapoolsed satelliitlinnad Aprilia, Pomezia ja Latina. Rooma ise on piirkonna kaubandus- ja rahanduskeskus. Suur osa Rooma elanikkonnast töötab riigiasutustes. Rooma on ka Itaalia suurim turismikeskus.

Põllumajandus muuda

Lazio tasandikulises lääneosas kasvatatakse maisi, nisu, köögivilja ja puuvilju ning peetakse piimakarja. Mägisematel aladel asuvad oliivi- ja viinamarjaaiad.

Peamised kalasadamad on Civitavecchia ja Gaeta.

Transport muuda

Lazios asuvad kaks suurt lennujaama:

Tähtsaimad kiirteed on Firenzest Roomasse ja Roomast Napolisse suunduv Autostrada del sole (A1) ja Rooma–L'Aquila ringtee (raccordo anulare).

Ajalugu muuda

Latium muuda

Lähemalt artiklis Latium

Vanaajal asus Lazio alal Latium, mille järgi Lazio ongi nime saanud. Latiumi asustasid suhteliselt hilja itaalikute tähtsaim grupp latiinid.

Leiud osutavad seosele varase Villanova kultuuriga. Urnid, milles säilitati surnute tuhka, näitavad omakorda terramaarekultuuri mõju. Püsiasustusest on märke alates 10. sajandist eKr. 7. sajandil eKr elasid põhja pool etruskid ja sabiinid, lõunas latiinid ja teised itaalikute hõimud.

Rooma mõju kasvades suruti etruskid ja sabiinid alla. Latium sai riigi tuumikuks ja Latiumi keskuseks muutus Rooma linn.

Köök muuda

Vein muuda

Lazio veinipiirkonnad: Frascati (DOC), Colli Albani (DOC), Est! Est!! Est!!! di Montefiascone (DOC).

Viited muuda

Välislingid muuda