Lauri Leesi
Lauri Leesi (sündinud 10. märtsil 1945 Saare talus Taritu külas Lümanda vallas Saaremaal) on eesti õpetaja. Aastatel 1992–2018 oli Leesi Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor.
| Lauri Leesi | |
|---|---|
.jpg) Lauri Leesi Estonia teatri laval 2007. aastal | |
| Sünniaeg |
10. märts 1945 Taritu küla, Saare maakond |
Elulugu muuda
Foto: Jaan Künnap
1949. aastal küüditati ta koos vanematega Siberisse Novosibirski oblastise Tatarski rajooni. Ta õppis aastatel 1952–1957 Tatarski rajooni Uvalskoje keskkoolis.
Aastatel 1957–1959 õppis ta kodukohta naasnuna Taritu 7-klassilises Koolis ja pärast seda Kingissepa Keskkoolis, mille lõpetas 1963. aastal.[1] Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogia erialal.
Ta on töötanud prantsuse keele õpetajana, muu hulgas Tallinna 1. Keskkoolis ja Tallinna Keeltekoolis. Aastatel 1989–1992 tegi kaastööd Eesti Televisioonile meelelahutus- ja muusikasaadete autori ja esinejana.
Aastatel 1992–2018 oli ta Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor.
28. jaanuaril 2011 väitis ta oma ettekandes Andmekaitse Inspektsiooni korraldatud konverentsil, et on olnud 20 aastat Prantsusmaa mõjuagent.[2]
Looming muuda
Tõlkinud eesti keelde teatritele näidendeid, sealhulgas Pierre de Marivaux' "Armastuse ja juhuse mäng", Molière'i "Kodanlasest aadlimees", Alfred de Musset' "Armastusega ei vallatleta". Ta on tõlkinud ka ligi 50 šansooni ja toimetanud kirjastusele Perioodika alates aastast 1990 raamatusarja "Europeia".
Teoseid muuda
- "Üksildase uitaja mõtisklusi" (vestesari, 1990)
- "Prantsuse keel – minu rõõm" (õpik, 1995)
- "Vene keel – minu arm!" (õpik, 1997)
- "Inglise keel – minu kirg" (õpik, 1999)
- "Väikese eurooplase lugemik" (õpik, 1999)
- "Eurooplase lugemik" (õpik, 2001)
Tunnustus muuda
- 1990 – Oskar Lutsu huumoripreemia
- 1997 – Akadeemilised palmioksad, rüütlijärk[3]
- 1997 – Tallinna teenetemärk
- 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
- 2001 – Auleegioni ordeni rüütlikraad
- 2005 – Vabariigi Presidendi hariduspreemia
- 2011 – Akadeemilised palmioksad, komandörijärk[3]
- 2013 – Tallinna vapimärk
- 2019 – riiklik haridustöötaja elutööpreemia
- 2020 – Estonia teatri sõber
Viited muuda
- ↑ Priit Pullerits (29.08.2009). "Lauri Leesi tosin asja, mida ta vihkab". Postimees.
- ↑ "Lauri Leesi: Olen 20 aastat olnud Prantsusmaa mõjuagent". Kesknädal (kesknadal.ee), 20. veebruar 2011.
- ↑ 3,0 3,1 "Eestlased – ordeni "Akadeemilised palmioksad" kavalerid", Prantsusmaa Eestis
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3123
Kirjandus muuda
- "Saarlaste kirjarahvast". Koostaja Helgi Allik. Kuressaare 2003. Lk 37
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lauri Leesi |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Lauri Leesi |
- Lauri Leesi: õpik peab sundima tööd tegema. Eesti Päevaleht, 4. september 2004
- Lauri Leesi: Esimene nädal on sissejuhatus. ESTraveller, juuni-juuli 2005
- Haridus: Lauri Leesi, tema kolleegid ja õpilased. Virumaa Teataja, 21. september 2006
- Lauri Leesi loodab, et tema õpilastest ei saa lihttöölisi. Eesti Ekspress, 16. november 2006
- Lauri Leesi: agarad ametnikud ja nobedad käsutäitjad. Postimees, 30. september 2008
- Lauri Leesi: Ja mitte ainult kirvega. Delfi.ee, 11. veebruar 2009
- Reporter.ee: Leesi peab haridusreformi tooreks ja kalliks. Postimees, 16. märts 2009
- Lauri Leesi tosin asja, mida ta vihkab. Postimees, 29. august 2009
- Lauri Leesi: "Kõige rohkem armastatakse ranget õpetajat". Õhtuleht, 18. juuni 2011
- "Ametnikud võitlesid Lauri Leesi lütseumi direktoriks saamise vastu". Eesti Ekspress, 9. mai 2018
- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991